Nüüd, kui meie beebi on saanud 5 kuuseks, oli paras aeg ta esimest korda päriselt reisile viia ja meil endal ka katsetada, kuidas kolmekesi reisimine välja näeb. Võtsime esimeseks korraks ette midagi lihtsat ja mugavat - merereisi Soome. Olime suve jooksul küll käinud juba paariks ööks Muhus, korra Valgas, kaks korda Pärnus ja lugematu arv kordi Hiiumaal, aga päris välismaale ja hotelli polnud veel varem jõudnud.
Soome minekuks oli meil mitu põhjust. Esmalt soov üle vaadata üks teine värske ilmakodanik, aga teisalt selgus, et ma polnud Soomes väga ammu käinud. Tundus, et polnudki nii ammu, aga kui mõtlema hakkasin, siis eelmine Soomes käik jäi enne koroona aega, aega, kui ei Eestis ega Lätis polnud veel Ikeat ehk et Põhjanaabrite juures käisin ma enam kui viis aastat tagasi. Oli viimane aeg see treekond uuesti ette võtta.
Suvel, kui Hiiumaal olime ja auto ootamatult katki läks, oleksime napilt beebiga lennukiga linna tulnud, aga äkki tabasin end mõttelt, et Eesti sisene lend küll, kuid lennujaamas on ju dokumenti vaja ja beebil sel ajal ühtki isikuttõendavat dokumenti polnud. Et edaspidi selliseid ehmatusi vältida, tellisime dokumendid üsna kohe peale seda juhtumit ära. Kui paljud kurdavad, et beebi passipilti on keeruline teha, siis me sättisime ta valgele kõvale padjale pikali, telefoniga klõps ja see sobis ID kaardi peale hästi. Ju meil lihtsalt vedas selle pildiga hakkama saamisega.
Laevapiletite ostmisega Soome polnud midagi keerulist ja see reisimine on autoga ikka eriti lihtsaks ja mugavaks tehtud. Küll aga pani hotelli otsimine korraks kukalt kratsima. Need kriteeriumid, mille järgi vanasti otsisin, nagu enam ei pädenud. Kui panin otsikriteeriumitesse kaks täiskasvanut ja alla aastane laps, hakkas hotelli äpp mulle pakkuma kolme inimese tube kolme voodiga, aga meil on beebi küll harjunud eraldi magama, kuid vajab selleks siiski beebi reisivoodit, mis paljudel hotellidel ka olemas on, ent eraldi küsida tuleb, otsingusse seda aga kriteeriumiks panna ei saa. Ja kui panna lihtsalt kaks täiskasvanut, siis ei olnud toa juures võimalik juurde märkida, et tegelikult on meid kolm ning ma ei viitsinud võtta riski sellega, et hotelli sisse kirjutades hakatakse lisaraha nõudma või tuleb mõni muu üllatus. Beebiga reisides tahaks igasugused ootamatused juba ette minimeerida.
Lõpuks valisin hotellitoa vastavalt sellele, et oleks piisavalt suur tuba, kuhu kindlasti beebivoodi lisaks laiale voodile ära mahuks, hea oli tugitooli või väikse diivani olemasolu imetamiseks ja vannitoas kindlasti mingit pinda, kuhu mähkimisalus sättida. Koroona ajal oli muutunud ka see, et toakoristust enam igapäevaselt ei tehta ja tehakse üle kolme päeva või kliendi vahetumisel, mis pani korra mõtlema, kas prügikasti mähkmetega täitumisel oleks vaja siiski koristus tellida. Ja lõpuks viimase kriteeriumina polnud vähemtähtis ka auto parkimisvõimalus hotellile võimalikult lähedal, et ei peaks asju kaugele tassima ja beebiga vihmaga kuskilt läbi õue kappama. Meie valitud hotellis oli parkla hotelli all, kust läks lift otse meie toa korrusele, toas asus vann ja vanni otsas ideaalse suurusega pind mähkimiseks ning toas oli olemas nii käetugedega tool kui väike diivan. Ka beebivoodi mahtus hästi seina ja suure voodi vahele, ainult et mina lühijalgsena pidin beebi kätte saamiseks kikivarvukile tõusma ja voodiserva omale ribide vahele suruma, et käed beebini ulataks.
Esimese viie elukuu jooksul oleme saanud beebi mähkmeid küll vist igas asendis ja igal pool vahetada, alustades kohvilauast külas ja lõpetades auto pagasnikuga. Laevas oli inva WC-s olemas piisavalt suure ruumiga mähkimislaud ja see mure lihtsasti lahendatud. Tripla kaubamajas oli lausa eraldi laste mänguala, mille juurde oli loodud mähkimisjaam ja lisaks samas asuvas igas WC-s nii väikesed laste potid kui mähkimislauad koos kraanikausiga olemas, mis igasugused ootamatud üllatused üsna lihtsasti aitab ära likvideerida. Küll aga on üks asi, millest ma tualetis mähkusid vahetades puudust tunnen, on pind, kuhu beebiasjade kott korraks lahti pakkida ja sellisest pinnast napib reeglina WC-s alati.
Soome reisi planeerides mõtlesin, kas võtta hotell üheks või kaheks ööks. Otsustasime tulla reede õhtuse laevaga ning ööbida kaks ööd ja küll mul oli hea meel selle otsuse üle. Meie tempo sai niimoodi olla rahulikum ning saime rohkem oma liikumisi sättida, võttes arvesse beebi une ja söögivajadusi, aga selliselt, et me ikka hotellist välja ka saaks. Beebile andis aga turvatunde see, kui ta sattus mitu korda samasse keskkonda, mis oli juba tuttav.
Esimene õhtu tahtsime korra autoga veel linna minna ja kuna beebi öö uneni oli veel üle tunni aega, tundus hea mõte meil kõik koos korraks kesklinna sõita. Helsingis on tänavad juba talvetuledega kaunistatud ning pimedas õhtus hubaselt säravad restoranide aknad koos tänavakaunistustega on eriliselt romantiline vaatepilt. Tekib kohe tahtmine kuhugi mõnusasse kohta sisse astuda ja tassi sooja kakaoga end kuhugi pehmele toolile sättida ning inimesi vaadata. Millega ma aga veidi puusse panin, oli beebi väsimusaste. Tema jaoks oli merereis ja hotell juba nii palju emotsiooni, et üleväsimus oli äkki ja kerge tekkima.
Beebid on pisikesed ja armsad, aga kus neil on alles asju! Meil on täiesti mõistliku suurusega universaalkerega auto, kuid beebi vanker võtab sellest juba pool pagasiruumi. Kui sinna juurde panna veel turvahälli rattad, paar tekki ja kombet, sest ilmad on meil ju muutlikud, mähkude ja beebitoidu kott ning umbes kuus komplekti riideid, sest neid võib vaja minna päevas lugematu arv, siis autosse enam nagu midagi muud ei mahugi. Meie beebi on üsna algusest saadik olnud nö segatoiduline ehk saab iga söögikord nii rinda kui valmis rinnapiimaasendajat. Muidugi suutsin ma meie elu ikka natuke keerulisemaks teha sellega, et valisin kogemata lisatoiduks hea kvaliteediga vedelal kujul Nan piimasegu, aga nüüd tundub, et seda enam Eestis ei müüda ja erineva suurusega pakendis vedelat piimasegu muud varianti ma Eestis väga kohanud pole, nii et tuleb lasta seda kas Soomest tuua või ise ostmas käia. Ka mähkmed on Soomes umbes kolmandiku jagu soodsamad, nii et kui paari kuu piimad ja mähkmed ka veel autosse laduda, peab ikka korralikult pakkima, et ka ise autosse ära mahtuda. M teeb juba pikemat aega nalja, et meil on mikrobussi vaja ja vaikselt kipun temaga õlgu kehitades nõustuma hakkama.
Valmis kujul piimasegu on beebitoiduna väga mugav kasutada. Kuskile kodust välja minnes on valmis segu kohe eriti lihtne - keerad korgi pealt maha, valda pudelisse ja kui on võimalik kuskil vesivarustust soojendada, ongi kõik juba valmis. Reisil on sellega muidugi väiksed agad - lahtine piimapakk toatemperatuuril seisab vaid mõne tunni ehk mõistlik on veidi ette mõelda ja kasutada võimalikult õige suurusega piimapakke või hoolitseda selle eest, et poolikut pakki saaks kiirelt kuhugi külmikusse panna või termokotti. Selles osas oli ka hotellitoas minibaari külmiku olemasolu ülioluline. Ja muidugi on oluline enne kodus väike matemaatika ära teha, et õige kogus piimapakke kaasa saaks. Soomes olles on lihtne - kui puudu tuleb, astud poest läbi, aga Eestis müüs Nani enne ainult Prisma ning siis pidi veidi rohkem ette valmistuma.
Reisil olles põrkusime veel ühe nüansi otsa seoses beebi piimaga - lutipudelid valatud valmis piimasegu võib anda küll ka toatemperatuuril, aga meie neiule meeldib seda süüa soojendatult. Ma olen üliõnnelik mõnda aega tagasi Amazonis leitud kuuma õhu baasil veevaba piimasoojendaja üle, mis võtab relevantselt vähe ruumi ja lihtne reisile kaasa pakkida, aga kuskil ringi käies seda ikka kaasa ei tassi ja siis on vaja kaussi kuuma veega, kuhu mõneks minutiks lutipudel soojenema koos piimaga panna. Päris mitmel juhul on meid vaadatud veidi arusaamatu näoga söögikohtades, kui oleme palunud kaussi või laia tassi kuuma veega lutipudeli jaoks, aga lõpuks oleme selle ikkagi igalt poolt saanud ja kui teenindajad näevad kuidas piim soojeneb, tekib nende näole taipamine. Vahel on tunne, et lihtsam oleks omale muretseda mingi kokku käiv reisikauss ja sinna sisse kuuma vett paluda.
Veel üks põnev nüanss on parkimine. Vaba koht leitud, auto paigas ja siis selgub, et auto uks ei mahu nii piisavalt lahti, et beebi turvahälliga koos välja mahuks. Nikerdasime auto teisele autole lähemale, aga siis jäi kahe auto vahel olev betoonpost selliselt ette, et juht ei mahtunud enam välja. Ja kui lõpuks saime auto niimoodi paika, et kõik välja said, selgus tõsiasi, et ratastel turvahäll ei mahu autodel vahelt läbi. Nüüd saan aru, miks hinnas on need parklad, kus on lastega peredele eraldi laiemad parkimiskohad maha joonistatud. Selgelt oleme alles algajad beebiga reisijad.
Praegu on beebiga veel poes käia lihtne, sest ta ei haara riiulite pealt asju ega tee tantrumit, kui midagi poes saamata jääb. Küll aga nuputan tihti vaba käe puudumise üle, seda eriti juhul, kui beebi ei ole nõus olema enam hällis ega vankris ja tahab ringi vaadata süles olles. Kui selles olukorras on soov osta natuke rohkem asju ja olla poes beebiga kahekesi, siis ostukäru, beebi ja hälliga korraga manööverdamine ajab juhtme parajalt kokku. Reisil õnneks olime poes kahekesi ning niimoodi oluliselt lihtsam. Aga see hetk, kui jõuad oma koormaga parklasse justkui sinna, kus auto peaks olema ja mida ei ole, see on meie auto - oleme valel parkimismaja korrusel. Egas midagi, asjad kaenlasse, kärud ümber keerata ja tuldud teed tagasi ning katse kaks järgmisel korrusel.
Beebiga külas käimist oleme juba palju harjutanud. Seekordseks Soome mineku peamiseks põhjuseks oli aga katsikul käik kuu vanusele beebipoisile külla. Millalgi talvel äratas üks klassiõde ellu ühe vana jutustamise akna ning siis, kui ma oma riskirasedusega arstilt lõpuks pubi loa sain ehk võisin diivanirezhiimi asemel iseseisvalt autoga uksest ukseni sõita, saime üle mitme aasta kokku. Seal kohtumisel selgus, et ma polnudki ainuke beebiootel ning meie väiksest pundist sündis üks beebi juba kevadel, siis meie beebi suve hakul ja nüüd kolmas beebi sügisel. Oh, milline tore rõõmustav uudis see oli, et minuvanuseid värskeid emasid on veel ja nii hea on omavahel jutustada, tühjast tähjast lobiseda ja jagada igapäevaseid rõõme ja muresid. Nii tundus ka loogiline võtta punt kokku ja koos end Soome katsikule seada. Ah, kuidas vahel elu end ise õigesse kohta seab, kui talle vaid võimalus anda!
Aga kuidas siis Helsinki viimase viie aastaga muutunud on? Peale vaadates ütleks, et ega ei olegi. Sadam ja kesklinn on kohe mõnusalt tuttavlikud nagu ei olekski kaua ära käinud, ainult et kõik suuremad pargid tunduvad olevat praegu üles kaevatud. Poed on nüüd lahti ka pühapäeviti ja ostukeskused jagub igale maitsele. Kesklinn on juba pühadeootuse tuledesäras, linnast välja sõites on teed endiselt suurepärase kvaliteediga ja lihtsad, arusaadavad ning mugavad sõita ja soomlased ise rahulikud ja sõbralikud. Ainult et beebi nägemine toob veelgi enam naeratusi nägudele. Meie reis läks hästi ja kindel on see, et toredad seiklused beebiga jätkuvad ka edaspidi.
