23+1+2... 23+1+2? 23+1+2=26? R-i nimi tekitas minus uudishimu ja otsustasin järele pärida. Saanud vastuseks 23 aastat + 1 aasta + 2 päeva, jäin hetkeks kortsus kulmuga mõttesse ja siis äkitselt tundsin, kuidas puna tõusis mu palgeile ning tühjenenud kontorit täitis kiljatus õu gaad! Valisin kiirelt R-i numbri ega teadnud, kuidas ta ees südamest vabandada, et tema sünnist aasta möödumise päev meelest läks, kuigi ometigi püüdsin seda veel reedel üles kirjutada. Ent püüdluseks see jäigi.
Ilmselgelt on prioriteedid paigast ära, kui mõtteid jätkub vaid töö ja veidi enda eraelu jaoks ning teised elus olulised tegelased kipuvad ununema, õigemini nendega seotud tähtsündmused. Ah, et milleks on loodud kalendrid ja meeldetuletused? Kui nad ise omaalgatuslikult ka õnnesoovid ära saadaks, oleksin ehk päästetud, ent nii lihtsalt see vist ei käi. Või teab keegi lahendust, kuidas blonde hetki vältida ja tekkivast seniilsusest jagu võiks saada?
1 kommentaar:
ütleme nii, et võttis natuke aega, enne kui ma sain sotti, kelle blogi see on :P
Postita kommentaar