Kolmapäeva öö vastu neljapäeva nägin E-d unes. Hommikul ärgates mõtlesin, et pole teda ammu näinud. Pealegi on varsti tulemas Eurovisiooni eelhääletus, mida me kuidagi oleme sattunud enam-vähem ühes ja samas seltskonnas (tihtipeale E algatusel) koos vaatama. Neljapäeva õhtul enne tööpäeva lõppu avastasin telefonilt vastamata kõne E-lt.
E oli energiast pakatava häälega nagu ikka ning soovis pühapäeva õhtul kokku saada. Olenemata meie Hiiumaa plaanidest lootis ta mind sellegipoolest peale saarelt naasmist pühapäeva õhtul kindlasti koos A-ga kohata. Mu mõtteist käis korraks läbi, ehk on E kihlunud... või juba abiellunud?
Täna õhtul nägin E säravaid silmi (ja veel säravamat jumet). E oli just saabunud 2-nädalaselt puhkusereisilt Kuubast. Ja vahetult enne seda (30.01.2010) abiellunud. Kahekesi. Omaette. E.T.-st oli saanud E.J.
Mul on äraütlemata hea meel E pärast. Kõik on käinud äraütlemata kiiresti, aga kes oskabki öelda, kuidas peab olema? E on õnnelik. Silmnähtavalt. See on nii olnud kõik viimased ajad. Ma loodan, et see nii jääbki. E, palju õnne!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar