Iga tee saab kord otsa

Igal teel on oma algus ja oma lõpp. Pole olemas ühtki teed, mis algaks eikusagilt ja lõppeks eikuskil, alati on mingi ristmik, mingi sihtpunkt. Nii saab ka minu ühine tee minu tööandjaga peagi lõpule. Meil oli koos toredaid aegu, põnevaid aegu, pinevaid aegu ja raskeid aegu.

Firma teevad tema inimesed. Ja inimestest algab ning lõppeb kõik. Mul on olnud suurepärased kolleegid. Veidi enam kui 3 aastat töötades ühes kohas õpid tundma neid, kes on su kõrval. Avastad nende head ja vead. Vahel märkad, et inimene, keda tööalaselt üheks pidasid, sisaldab ka hoopis teisi külgi, mis tavapärases töövestluses ja -keskkonnas kunagi ei avaldu. Õpid, kuidas inimesed hakkavad rohkem kokku hoidma ja üksteist usaldama, kui tuleb koos midagi ületada. Näed, kuidas mõned negatiivsed jooned nakkavad kui kulutuli. Ja nakkab ka naer ja positiivsus. Töökaaslased, kes on minusse uskunud, on hoidnud mind nii kaua selle firma küljes kinni.

Eile hommikul leppisin kokku peadirektoriga väikese kohtumise. Rahuliku südamega andsin lahkumisavalduse. Kummalisel kombel ei olnud mul sees närvi, ei kiskunud nutt kurku ja ei puudunud julgus. Kõik oli nii nagu peab. Nagu tegu oleks olnud tavapärase ja lihtsa olukorraga.

See otsus ei tulnud üle öö, kuigi võis mõnele üllatuslik näida. Teisalt palju seletada ei tulnudki - nii mõnedki mõistsid põhjuseid ütlemata. See oli pikalt mõeldud ja kaalutud otsus. Ilmselt praegu oli lihtsalt selleks õige hetk. Minu aeg sai ümber.

Ma usun, et iga asi on millekski hea. Et avada uus uks, tuleb teine selleks sulgeda. Elus on harva olukorrad, kus on palju avatud uksi ja võrdseid võimalusi nende kõigi vahel valida. Jään ootama uut ust ja uue tee algust.