Kuna hotellis oli küll internet, aga puudus elektripistik, kuhu klassikaline Euroopa otsik oleks mahtunud, ei saanud ma tühjaks saanud läpaka akut laadida ja sestap on praegune postitus kirjutatud tagant järele ning lühidalt.
Selge on see, et 4* ja 4* hotellinduses on väga suur vahe. Meie Bologna teine hotell oli vana ja odava välimusega, mida poleks võinud kuidagi arvata ei nime, fotode ega ka üldjuhul hinna järgi. Kui Hilton oli nii hea, et sealt ei tahtnud toast kuidagi õue minna, siis meie teine hotell selline, kus ei tahtnud kuidagi toas olla. Asukoha suhtes küll Bologna kesklinnast umbes pooltunnise tee jalutamise kaugusel, ent tundus kandi poolest pigem selline, kus turistid palju ei käi. Ühesõnaga soovitan sellest hotellist pigem kaarega ringi käia - pettumus on suur, kui hotelli oskuslik fotograaf on piltide ja turundusosakond tekstiga ootused kõrgeks kruttinud. Sellest lihtne moraal: kui võimalik, ööbi rahvusvaheliselt tuntud hotellikettides - neis on vähemasti kindel standard.
Oleksin tahtnud oma pettumuse ja toa kõiksugused vead ka kliendi tagasiside lehele kirja panna, kuid Itaalias pole üheski hotellis tagasiside lehte, ka ketihotellides mitte. Ainus koht, kus itaallased üldse kliendile orienteeritud on, on toitlustus, kuid seal puudub tüüpiline Ameerikalik keep-smiling, vaid tööd tehakse pigem tõsiselt, ent kiirelt, korrektselt ja täpselt. Mujal on klient itaallasele pigem kõrvaline nähtus, kelle teenindamiseks sõbrannaga jutuvada ometi katkestada ei tasu, kuid kliendi suhtes ollakse siiski piisavalt tähelepanelik.
Bolgna linn ise on aga suhteliselt väike. Õigemini Bologna vanalinn. Ühtki teist nii tühja linna ei ole me veel oma reisil näinud. Oli näha üksikuid kodutuid või joodikuid ja mõningaid turiste, kuid kerjuseid või turistidele suvalist träni pähe määrivaid tegelasi mitte. Enamus poode ja restorane on suvepuhkusel ja suletud augusti lõpuni. Linnu augustis ju turistid ei külasta ja kohalikud puhkavad rannikul.
Õhtu lõpetuseks istusime maha ühte tänavakohvikusse, mille taustaks mängis mõnus muusika. Võibolla oleks me muidu sellest kohast lihtsalt mööda kõndinud nagu teistestki kohvikutest, kui hingemattev kuumus (auto termomeeter näitas 39 kraadi varjus) poleks nõudnud tähelepanu ja silma jäänud teistele klientidele värskelt serveeritud moijtod, mis nägid äärmiselt isuäratavd välja. Istusime maha ja tellisime endalegi. M-le toodi klassikaline moijto, mulle aga jää oma, mis oli serveeritud hoidiste klaaspurki. Väga põnev lahendus. Ja imemaitsev. Kui olime oma joogid kätte saanud, teatas kelner, et siseruumides on buffee laud suupistetega, mis kuuluvad hinna sisse. See positiivne üllatus lahendas ka meie õhtusöögimure, sets suuremas koguses sööki sellise kuumaga nagunii kurgust alla ei lähe. Bologna on küll inimtühi ülikoolilinn, aga täis positiivseid üllatusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar