Madeira - Euroopa Kuuba

Seekordne reis on üks neist vähestest juhtudest, kus mul on põhjalik eeltöö tegemata ning annan elule võimaluse olla spontaanne ja avastada sihtkohta sellisena nagu ta mulle ette satub. Tavaliselt kodutöö käigus on mul selged ettekujutused kuhu me lähme ja milline see koht välja näeb, kuid seekord polnud mul mahti isegi sihtkoha pilte googledada. Seda suurem oli mu üllatus, kui kohapeal avastasin, et Madeira näeb välja nagu kaasaegne Kuuba tulevikus olla võiks. 

Jõudsime Madeirale otselennuga Tallinnast pärastlõunal. Juba lennukist välja tulles tervitas meid päike ja soe õhk ning oodatud 22 kraadi asemel suviselt 26 kraadi sooja. Eelmine nädal oli siin olnud vihmane ja jahedam ning kui siin sajab, siis kallab nagu oavarrest, ent sellele järgeb ülikõrge raskesti talutav niiskus. Meie puhkusenädalaks lubab aga sooja, kuiva ja relevantselt ilusat suveilma. 

Avastasin mõni päev enne reisi, et olime endale valinud hotelli Funchali vanalinna jalakäijate tsooni. Nii vanalinna keskmes ei mäletagi, et kuskil reisil varem ööbinud oleksime. Funchali vanalinna tänavad on enamjaolt laotud väikestest neljakandilistest tänavakivi plaadikestest, mida mööda lapsevankriga liiklemine on täiesti ok, ent kui sattuda mõnda kohta, kus nad on trendikalt väikestest munakividest, külg ülespoole, tee rajanud, siis seal jäi isegi M lapsevankriga manööverdamisel hätta ja pidin talle appi minema vankrit sellest tänavajupist üle kandma. 

Siinsed vanalinna kivised tänavad on ääristatud troopiliste lillepeenrate ja põõsastega - sellistega, mis meil kasvavad reeglina potis. Kesklinna südames asuvas pargis õitsevad lillade suurte õitega põõsad, mille vahele tipitud kliivia peenrad ja eemal paistavad jõulutuledega kaunistatud suured puud, mille õied näevad välja nagu vahtplastist troopilised lilled, mis meie jaoks saadaval tihti vaid juukselõksudena. Samas Jardim Municipali pargis on paljud puud tähistatud väikeste infosiltidega. Olin neid just lähemalt lugemas, kui äkki tõstsin pilgu ja avastasin enda eest pargi küljelt Eesti aukonsuli personaalse parkimiskoha sildi. See oli nii tore üllatus kui avastus ja tundus kuidagi eriti positiivne märguanne meie puhkuse alguseks.

Madeirat on võrrelduna kui Euroopa Hawaiid. Esimese poole päevaga üksnes Funchali vanalinnas ja krusiisiterminali kai juures jalutades oleks meeldevaldne põhjapanevaid järeldusi teha selle väite kohta. Vaadates siinsete majade koloniaalstiilis arhitektuuri, värvilisi maju, millest üksikud on kergelt rääma vajunud, samas kõrval korda tehtud teised majad, kuulates elavat tänavamulisemist, tänavakohvikute melu, hotelli katusebaarist läbi akna kostvat elavat Jazz muusikat ja troopiliste taimedega kliimat, meenutab see mulle pigem Kuubat selles võtmes, mis ta võiks ühel hetkel olla. Isegi vaib, inimeste sõbralikkus ja pühapäeva pärastlõunane õhkkond on kuidagi sõbralikult Kuubalikud. Huvitav, kas mandri Portugal jätab samasuguse mulje?

Sellega on üldse omaette lugu, kuidas me siia saarele jõudsime. Madeira jõudis esimest korda mu teadvusse umbes 15 aastat tagasi, kui M onu ja onunaine seal puhkamas käisid ja saarest väga positiivselt rääkisid. Jätsin meelde, kuid mu unelmate sihtkoha nimekirja see saar otseselt ei jõudnud. Ka pole Madeira kuidagi pilti tulnud, kui olen vaadanud lennupileteid erinevatesse soojematesse sihtkohtadesse hilissügisel. Me pole kunagi päris klassikalisel paketi reisil käinud, aga ülimalt kiire ja tihe aeg tööl viimased paar kuud ei andnud mulle hingetõmbe hetke, et ise reisi otsida, ent soov sügisel veel kuhugi veidigi päikest saama minna oli niivõrd suur, et seekord võtsin reisibüroo appi. Kui reisikonsultant pakkus välja algse Rhodose mõtte asemel, kus novembriks hooaeg nii läbi on, et sinna keeruline saada on, Tenerife või Madeira, polnud see otsus keeruline, sest Tenerifel alles aasta alguses käisime. Kui lennujaamas oli meil vastas neiu nimelise sildiga ja transfeeri buss ootas ning reisikorraldaja andis sildi oma kontaktidega ning teatas, et kohtub meiega homme hommikul hotelli fuajees, tundus see kõik kuidagi väga harjumatu, aga ühtlasi ka meeldiv. Seekord laseme end elul positiivselt üllatada.

M tegi väikese video: https://youtu.be/9CcEVhaJlIk

Maspalomase suurus ja outlet shopping

Nädala alguses nägin FB-s endist kolleegi K kuhugi perega puhkama lendamas. Selgus, et siia samasse, Gran Canariale. Oma perega omaette reisida on tore, aga veel toredam on, kui saab vahepeal ka kellegi teisega natuke juttu rääkida ja muljeid vahetada. Leppisime kokku ühise õhtusöögi täpselt tema sünnipäeva õhtule Maspalomases. See ühine õhtusöök oli äraütlemata tore. Kuigi olime nüüdseks Maspalomasest juba mitu korda sattunud ja tundus, et oleme seal nagu kõik ära näinud, siis kandis, kuhu nüüd sattusime, me käinud ei olnud. Kui uskumatult mitu nägu võib olla ühel kohal!

Maspalomas ei ole päriselt Hispaania ega Kuuba, see on äärmiselt rahvusvaheline kuurort, kust leiab nii prantslasi oma butiiki pidamas, inglasi restorani kutsumas, kohalikke teenindajaid ja kõikvõimalikke teenuseid turistidele. Küll aga võib siin vahel ringi vaadates kergesse segadusse sattuda, kus sa pärkiselt oled, sest siin saarel on olemas nii San Francsisco, San Juan, Puerto Rico kui ka Varadero ostukeskus lisaks nii mõnelegi teisele tuntud kohanimele.

Maspalomas on tegelikult suur. Seal on 180 000 voodikohtade turistidele ja umbes 36 000 elanikku. Kui arvestada, et Tallinnas on umbes 430 000 elanikku, siis Maspalomase voodikohtade arv koos kohalike elanikega on umbes pool Tallinnat, ainult selle vahega, et kõrgeid korrusmaju on siin vähe. Seega, kui keegi ütleb, et ta peatub Maspalomases ja saame kokku, võib juhtuda, et jala üksteise juurde tegelikult väga ei jõua, sest üks võib olla meie mõistes nö Mustamäel ja teine Õismäel. 

Maspalomase ühes otsas asub tuletorn, mis on sinna ehitatud 19. sajandil ja on heaks maamärgiks, sest umbes sealt hakkab rannapromenaad, mis on tihedalt ääristatud merevaatega restoranidega. Rannapromenaadi teises otsas on liivadüünid ja sealt edasi hakkab juba Playa del Ingles, kuigi visuaalsel vaatlusel suurt vahet ei tee.

Maspalomas on klassikaline turistikas, aga põhjusega. Tänaseks oleme aru saanud, et seal paistab reeglina alati päike ka siis, kui muu saar võib olla pilvine või isegi vihmane. Ka tuult jätkub sinna vähem ja kui isegi Maspalomase rannik on tuuline, ei pruugi seda olla Puerto Rico või Puerto de Mogani lahesopid, mis seal samas lähedal asuvad. Seega, kui otsida Gran Canariale majutust, tasub siiski vaadata Maspalomase kanti just ilma tõttu, ainsa miinusena, et kohaliku elu tunnetust seal mitte mingi valemiga ei teki. 

Meie võtsime omale majutuse Arinagasse, kust on Playa de Arinaga ehk mereäär kahe tänava kaugusel. Meid ümbritsevad kohalikud inimesed oma kodudega. Arinaga on aga väga tuuline kant ja siin on sisuliselt alati tuul, millele viitavad ka lähedal asuvad tuulikud. Kuigi õues võib olla märkimisväärne tuul ja kõrged lained, ei pruugi see veel tähendada, et tuul alati ka tugev on mere ääres. Samal ajal võib tuul olla aga tänavate vahel nii tugev, et tahab kergkäru koos beebiga lendu tõsta. Siin see tuul on üldse veidi teistmoodi. Tugev tuul ei tähenda alati tormi ja kuigi m/s palju pole, nii 9 ja 15 vahele, siis puhub see koguaeg ühtlaselt, aga on reeglina soe. Temperatuur on siin üldse teistmoodi. Kui Eestis on 19 kraadiga pika püksi ilm dressikaga, siis siin on lühike püks kerge poolpika varrukaga pluusiga väga ok. See ookeani õhk kohe mõjub kuidagi teisiti.

Kuna viimased päevad on tuul olnud üle saare pigem tugev, siis ma väljas beebiga jalutada pole väga tahtnud ja olen ette võtnud ostlemise retke saare ainsasse outlet keskusesse Las Terrazas. See on selline keskus, kus all korrusel on korralik parkimismaja, teisel korrusel asuvad mitmed outlet poed täiesti mõistlike hindadega ja kolmandal on spordikeskus ning kino. Muidugi ei saa seda keskust siin võrrelda mõne suurema outlet cityga Euroopas, aga kuna kohalikus mõttes on tegemist siiski suurema ostukeskusega, on seal lihtne veeta mõni tund mööda poode kolades. Tuuliseks ilmuks täitsa hea tegevus, ainult et vihma korral peab arvestama, et poodide vaheline ala on lageda taeva all ja märjaks võib poest poodi kõndides saada. Gran Canarial on olnud pikalt kuiv periood ja kohalikud ootavad ammu pikisilmi vihma. Mina aga loodan, et see vihm jõuab siia peale seda, kui me koju tagasi oleme läinud.

M video: https://youtu.be/lyQzH7ynHok?si=BEOCKsQOQ2zJkp9u

Las Palmas - Gran Canaria pealinn

Las Palmase vanalinn on kahes osas - üks on rannaäärne ala, aga tegelik vanalinna osa jääb rohkem linna keskele. Varasemalt käis meri päris vanalinna müürideni välja, kuid ajas on maad merelt juurde võetud ja seal, kus asus suur jõgi, on nüüd jõgi tee all ja selle peal lai tänav. Kui Las Palmases ringi jalutada ja pilk taeva poole tõsta, siis leiab paljude majade küljes väikseid kivikahureid - algselt olid need paigaldatud majade kaitseks mere poolt tuleva vaenlase eest, aga hiljem sai neist kujunduselement, nii et kahuritorusid võib kohata ka kitsastel tänavatel majadel, mis üksteise vastu suunatud on.

Las Palmas on võrdlemisi lühikese ajalooga linn, mis vallutati 1483. aastal, kuigi Põhja-Aafrikast siia sattunud põlisrahvad asustasid saare juba ca 500 aastat e.Kr. Keegi ei tea tänaseni täpselt, kuidas aafriklased siia päriselt sattusid, sest enamus Kanaari saartest asustati umbes samaaegselt, aga peale seda oleks inimesed justkui unustanud, kuidas merd sõita, sest saartevaheline suhtlus ja liiklus sisuliselt ei toiminud. Nii on osa kultuuri ja traditsioone saartel samad, aga osa on ajas kohapeal kujunenud täiesti erinevaks. Näiteks La Gomera saarel on siiani kasutusel kohalik vilekeel, mis baseerub hispaania keelele, aga kuna vilistatakse silpe, siis saab sisuliselt seda kasutada peaaegu igas keeles. Vilekeel on omajagu keeruline, sellega on võimalik edastada lihtsaid küsimusi ja vastuseid pika maa taha, kuhu vile kandub, aga hääl mitte. Selle keele valdajaid pole enam palju järel, ent La Gomera saarel on see koolis veel kohustuslik õppeaine.

Gran Canarial on inimesed harjunud läbi aegade mägedes elama ning mäed on pakkunud nii kaitset kui turvatunnet. Mägedes toimetamiseks on kohalikud arendanud ajalooliselt välja kepphüpped ehk et neil on mitme meetri pikkune teivas, millega nad kuskilt kõrgelt alla hüppavad, kui teiba ots maad puudutab, siis libistavad nad end piki teivast maapinnale. See on väga peen kunst kepphüpet õigesti teha, et mitte end vigastada. Teine keppidega seotud ajalooline tegevus on siin kepivõitlus. Täna seda enam päriselt ei kasutata ja harrastatakse lihtsalt hobina kuskil etendamiseks.

Suurem osa Las Palmase vanalinnast pärineb 16. ja 17. sajandist, sest 15. sajandil kestis ca 90 aastast linna vallutamine vahelduva eduga ning paljud hooned said siis märkimisväärselt kannatada ja on hiljem uuesti ehitatud. Ka kirik, kus Christofer Kolumbus palvetamas käis, on hävinenud ja sellest on järgi vaid väike sein. Linnapildis on siiski mõned vanemad majad veel säilinud ja kõige paremini saab aru, millised hooned pärinevad enne 16. sajandit, on nende sümmeetrilisuse puudumine. Giidi jutu järgi majad, mis on rajatud alates 16. Sajandist, on kõik sümmeetrilised ehk kui keset maja on uks ja selle kõrval aken, siis on reeglina aken ka teisel pool ust.

Las Palmases elab täna ca 380 000 inimest. See linn on olnud läbi ajaloo multikultuurne - siin on algupärast Aafrika kultuuri, mis märkimisväärselt välja ei paista, tugev hispaania kultuuri mõju, aga ka erinevate teiste vallutajate nagu hollandlased, portugallased ja inglased, pärandit. Täna on siin tegelikult kõige suurem rahvuslik kogukond peale kanaarilaste itaallased. Kuigi turistide hulgas on Kanaari saared populaarsed ning paljud on Gran Canariale ka kinnisvara soetanud, mis on hinnad üles viinud, on kohalike osakaal siin siiski ca 80% elanikkonnast.

Kuigi Kanaarid pole väga suur saarestik tohutu elanikkonnaga, on nad siiski jõudnud kaugele. Kaubale ning teistele Lõuna-Ameerika saartele on jõudnud ajalooliselt nii mitmedki kanaarilised ja viinud sinna just seda kultuuri ja arhitektuuri, mis siin on. Seetõttu on loogiline, et saare põhja osas tundus meile nii mõnigi väikelinn väga oma olemuselt Kuubat meenutavat. 

Kuigi Kanaaride ametlik keel on hispaania keel, siis erinevates piirkondades maailmas erineb ka hispaania keel üsna palju. Siin on mitmeid laensõnu Portugali keelest, vandesõnad Kuuba hispaania keeles, aga ka nii mõnigi harjumuspärane sõna inglise keelest, nt pullover, mida kasutatakse ka eesti keeles, on siin täpselt sama sõnana kasutusel, kuigi hispaania keeles seda ei eksisteeri. 

Las Palmases on viimasel ajal tuuline olnud nagu üldiselt saare ida ja põhja osas. Kliima soojenemine annab siin selgelt tunda - tuult on rohkem, temperatuur on keskmisest kuni 5 kraadi soojem ning calimat ehk kõrbeliivatormi esineb sagedamini. Ka mõjutab siinset kliimat palju EL Niño tsüklon. Kuigi Kanaarid on vulkaanilised saared ja siin on ehitiste juures palju kasutatud tumehalli vulkaanilist kivi, siis vulkaanipurse oli siin viimati ca 2000 aastat tagasi. Gran Canarial on uinuv vulkaan ja arvatakse, et see võib purskama hakata uuesti lähima 500 aasta jooksul. Selleks pole siin ilmselt enam keegi valmis, kui see kunagi juhtuma peaks. 

M video Las Palmasest: https://youtu.be/MdVe5l81DG0?si=7Uifn_ji3tBVFFA7