Las Palmase vanalinn on kahes osas - üks on rannaäärne ala, aga tegelik vanalinna osa jääb rohkem linna keskele. Varasemalt käis meri päris vanalinna müürideni välja, kuid ajas on maad merelt juurde võetud ja seal, kus asus suur jõgi, on nüüd jõgi tee all ja selle peal lai tänav. Kui Las Palmases ringi jalutada ja pilk taeva poole tõsta, siis leiab paljude majade küljes väikseid kivikahureid - algselt olid need paigaldatud majade kaitseks mere poolt tuleva vaenlase eest, aga hiljem sai neist kujunduselement, nii et kahuritorusid võib kohata ka kitsastel tänavatel majadel, mis üksteise vastu suunatud on.
Las Palmas on võrdlemisi lühikese ajalooga linn, mis vallutati 1483. aastal, kuigi Põhja-Aafrikast siia sattunud põlisrahvad asustasid saare juba ca 500 aastat e.Kr. Keegi ei tea tänaseni täpselt, kuidas aafriklased siia päriselt sattusid, sest enamus Kanaari saartest asustati umbes samaaegselt, aga peale seda oleks inimesed justkui unustanud, kuidas merd sõita, sest saartevaheline suhtlus ja liiklus sisuliselt ei toiminud. Nii on osa kultuuri ja traditsioone saartel samad, aga osa on ajas kohapeal kujunenud täiesti erinevaks. Näiteks La Gomera saarel on siiani kasutusel kohalik vilekeel, mis baseerub hispaania keelele, aga kuna vilistatakse silpe, siis saab sisuliselt seda kasutada peaaegu igas keeles. Vilekeel on omajagu keeruline, sellega on võimalik edastada lihtsaid küsimusi ja vastuseid pika maa taha, kuhu vile kandub, aga hääl mitte. Selle keele valdajaid pole enam palju järel, ent La Gomera saarel on see koolis veel kohustuslik õppeaine.
Gran Canarial on inimesed harjunud läbi aegade mägedes elama ning mäed on pakkunud nii kaitset kui turvatunnet. Mägedes toimetamiseks on kohalikud arendanud ajalooliselt välja kepphüpped ehk et neil on mitme meetri pikkune teivas, millega nad kuskilt kõrgelt alla hüppavad, kui teiba ots maad puudutab, siis libistavad nad end piki teivast maapinnale. See on väga peen kunst kepphüpet õigesti teha, et mitte end vigastada. Teine keppidega seotud ajalooline tegevus on siin kepivõitlus. Täna seda enam päriselt ei kasutata ja harrastatakse lihtsalt hobina kuskil etendamiseks.
Suurem osa Las Palmase vanalinnast pärineb 16. ja 17. sajandist, sest 15. sajandil kestis ca 90 aastast linna vallutamine vahelduva eduga ning paljud hooned said siis märkimisväärselt kannatada ja on hiljem uuesti ehitatud. Ka kirik, kus Christofer Kolumbus palvetamas käis, on hävinenud ja sellest on järgi vaid väike sein. Linnapildis on siiski mõned vanemad majad veel säilinud ja kõige paremini saab aru, millised hooned pärinevad enne 16. sajandit, on nende sümmeetrilisuse puudumine. Giidi jutu järgi majad, mis on rajatud alates 16. Sajandist, on kõik sümmeetrilised ehk kui keset maja on uks ja selle kõrval aken, siis on reeglina aken ka teisel pool ust.
Las Palmases elab täna ca 380 000 inimest. See linn on olnud läbi ajaloo multikultuurne - siin on algupärast Aafrika kultuuri, mis märkimisväärselt välja ei paista, tugev hispaania kultuuri mõju, aga ka erinevate teiste vallutajate nagu hollandlased, portugallased ja inglased, pärandit. Täna on siin tegelikult kõige suurem rahvuslik kogukond peale kanaarilaste itaallased. Kuigi turistide hulgas on Kanaari saared populaarsed ning paljud on Gran Canariale ka kinnisvara soetanud, mis on hinnad üles viinud, on kohalike osakaal siin siiski ca 80% elanikkonnast.
Kuigi Kanaarid pole väga suur saarestik tohutu elanikkonnaga, on nad siiski jõudnud kaugele. Kaubale ning teistele Lõuna-Ameerika saartele on jõudnud ajalooliselt nii mitmedki kanaarilised ja viinud sinna just seda kultuuri ja arhitektuuri, mis siin on. Seetõttu on loogiline, et saare põhja osas tundus meile nii mõnigi väikelinn väga oma olemuselt Kuubat meenutavat.
Kuigi Kanaaride ametlik keel on hispaania keel, siis erinevates piirkondades maailmas erineb ka hispaania keel üsna palju. Siin on mitmeid laensõnu Portugali keelest, vandesõnad Kuuba hispaania keeles, aga ka nii mõnigi harjumuspärane sõna inglise keelest, nt pullover, mida kasutatakse ka eesti keeles, on siin täpselt sama sõnana kasutusel, kuigi hispaania keeles seda ei eksisteeri.
Las Palmases on viimasel ajal tuuline olnud nagu üldiselt saare ida ja põhja osas. Kliima soojenemine annab siin selgelt tunda - tuult on rohkem, temperatuur on keskmisest kuni 5 kraadi soojem ning calimat ehk kõrbeliivatormi esineb sagedamini. Ka mõjutab siinset kliimat palju EL Niño tsüklon. Kuigi Kanaarid on vulkaanilised saared ja siin on ehitiste juures palju kasutatud tumehalli vulkaanilist kivi, siis vulkaanipurse oli siin viimati ca 2000 aastat tagasi. Gran Canarial on uinuv vulkaan ja arvatakse, et see võib purskama hakata uuesti lähima 500 aasta jooksul. Selleks pole siin ilmselt enam keegi valmis, kui see kunagi juhtuma peaks.
M video Las Palmasest: https://youtu.be/MdVe5l81DG0?si=7Uifn_ji3tBVFFA7
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar