Nädalavahetus oli suurepärane. Puhkasin end pooleteist päevaga mõnusalt välja ja ööde lühisusest tingitud uni oli põhjendatud. Loodus on imeline, seda eriti kevadel. Ilmselt varsti on veelgi enam vaadata: lilled juba õitsevad, metsaalune on täis ülaseid ja sinililli. Viimased hakkavad juba närbuma, kuid valendav aas padrikus on meeliköitev. Ja linnulaul! Isegi pimedas on näha õhtusest vihmast krudisevas rohus kollendavaid nurmenukke. Seda katsetasime järgi ööl vastu pühapäeva, kui teised vaatasid toas Eurovisiooni hääletust, aga emadepäev oli juba hakanud ja teada oli, et pühapäeva hommik on väga kiire. Üllatasime kahte ema kimpude nurmenukkudega: head emadepäeva!
Sellele eelnes raju Roheliste rattaretk. Minul küll autoga, ent oleks tahtnud isegi vändata sobiva varustuse olemasolu korral. Kui on õige seltskond ja sobiv maastik, siis pole ühtegi asja, mis võiks rikkuda retke enese. Võibolla siis järgmisel aastal?
Kuigi - kahte tuleb nentida - saateauto ja tagavaravariandid on äärmiselt vajalikud, ent teevad inimese mugavaks ning kui on reeglid, tuleb neist kinni pidada: saab vajadusel hakkama ka alkoholita ning, olgugi et on kambavaim ja tundub, et kõik on lubatud, kui meri põlvini, siis väikepoodide interjöör ja sellega kokkukuuluvad muud eemaldatavad detailid tuleks samuti alles jätta nagu kord ja kohus. Ei tuleks ju muidu selle peale, et võtaks endaga mujalt kaasa korvid või sööks, mida soovid, selle eest maksmata.
Siiski - kuidas elad Eestimaa? Ehk kohtume ka järgmisel aastal.
1 kommentaar:
niisiis on mul au olla esimene :)
ja kasutan seda võimalust vaid selleks, et öelda, et tahaks ka rattale istuda ja veidi looduses ringi vaadata. aga laiskus saab enamasti tahtest võitu :(
Postita kommentaar