Varssavist Tallinnasse sõidab vaid 12 tundi, nii et see on paras teekond päevaks ette võtta, kui sõitma hakata piisavalt varakult. Meie kodutee toimus pühapäeval, mis on Poolas riigipüha lihavõtete ajal. Seega on seal kinni kõik asutused, sh absoluutselt kõik toidupoed ja poolakad varuvad 2 päeva toitu ette, justkui oleks tulemas maailma lõpp. Enamus bensiinijaamu on siis küll avatud, ent paraku mitte kõik ja sellega me arvestada ei osanud.
Olime viimati tankinud Wroclawis ja selleks, et vältida teel Varssavisse taaskord 4-tunnist ummikut, valisime seekord suuna Konini peale ja sealt edasi mööda tasulist kiirteed Varssavisse. Tee läks tõeliselt kähku, osaliselt ilmselt ka sellepärast, et Poola teedel liikusid mõned autod, mille kannul oli praktiliselt võimatu püsida. Küll aga tähendas see omakorda, et enne Poola-Leedu piiri tuli meil uuesti tankida.
Olime pool hommikut mõelnud Statoili minekust, et sealt hommikuks midagi põhjalikumat hamba alla haarata, kui autos olev 1 võileib ja pähklid. Paraku pidime lahkuma hotellist enne hommikusööki, mis oli harukordselt hilja (kell 8), kuid arvestades selle hotelli kvaliteeti, usun, et me ei jäänud ka mitte millestki ilma. Paraku ei jäänud kümneid, et mitte öelda sau, kilomeetreid meie teele ühtki Statoili.
Ühel hetkel hakkas bensiinipaagi tuli põlema ja otsustasime, et lähme esimesse ettejuhtuvasse tanklasse, et me päris teepeale ei jääks. Paraku oli see tankla aga pühadeks suletud. Nibin-nabin venitasime välja ikkagi lõpuks paarkümmend kilomeetrit eemal olnud Statoili. Mis veel Statoili puutub, siis Eestis müüdavates kabanossides on sees üsna lühikesed ja peenikesed vorstid nagu ka Poolas. Kes aga Leedus Statoili satub ja kabanossi isu peale tuleb, soovitan soojalt: seal on vorstid suured, pikad ja jämedad, nii et saia on kabanossis vähem kui liha. Üsna haruldane.
Kui teel Poola oli Leedu lõuna ja Poola põhja osa kaetud lumega, siis tagasiteel oli see ilusasti ära sulanud. Kuigi ilm polnud just kevadine (päike vahel küll vihma vahele pilve tagant piilus kevadiselt eredalt, ent tuul oli kohati üsna tugev ja pigem sügis-talvine ka temperatuuri poolt), tundus õues siiski olevat kevadine. Lätis langes aga temperatuur nulli juurde ning hakkas lund sadama. Eestisse jõudes olid teed ja maa kaetud valge paksu lumega, liiklusmärkide küljes rippusid jääpurikad.
Veidi enam kui 12 tundi peale Varssavist sõidu alustamist olime kodus. Tegime vahepeal kiire peatuse Pärnus, et jalgu sirutada ning lumisest rannast päikselise ilmaga paar pilti teha. Pärnu oli sama hea kui olla kodus. Ja kodu on kõige parem koht maailmas.
Aitäh, A, et meile Wroclawit näitasid ja meie nädalavahetuse mõnusaks muutsid. Poleks arvanud, et selleks tuleb minna Austraaliasse, et poolakaga tuttavaks saada. A, kohtume suvel Eestis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar