K on mulle pikka aega rääkinud Luxembourgi külje all asuvast Villeroy & Bochi tehasepoest Mettlachi linnas Saksamaal, olgugi et ta ise polnud sinna veel jõudnud. Juba suvel otsustasin, et tahan endale ühel hetkel muretseda sobilikku Villeroy & Bochi kohviserviisi. Valisin isegi netist sobilikud tooted välja ja saatsin K-le, kuid olukord ei soosinud meid ning tema Messengerist vastu saadetud pildid ei jõudnud kuidagi minuni ja tol korral jäigi kohviserviis ostmata. Seda suurem oli minu soov minna siiski Mettlachi. Olin selle esmalt planeerinud eilsesse päevaplaani, aga päeva lõpuks me sinna ei jõudnudki.
Kui K oli hommikul lapsed kooli ja lasteaeda viinud ning tal tekkis mõni tund vaba aega, otsustasime oma sõidusuuna võtta Mettlachi poole. Mettlachi tehasepood ei ole netist just kuigi lihtsalt leitav ja kui sa ei tea, et see eksisteerib, siis ilmselt see sinu trajektoorile kogemata ei satu. Kuigi tehasepoodide ostulinnakutes Villeroy & Bochi poode leidub, siis harva on seal suuri eripakkumisi ning Mettlachi poega tegelikult ei võistle neist ükski.
Leidsime Mettlachis just parkimiskoha ning läksin otsima parkimisautomaati pileti soetamiseks, kui meile kõndis vastu üks naisterahvas, parkimispilet käes, ja pakkus seda meile kasutamiseks - ta oli ostnud rohkem aega, kui plaanis ning ei vajanud seda. See oli niivõrd meeldiv ja ootamatu üllatus, et päev sai edasi minna ainult paremaks. Samas märkasime eemal ka suurt valget telki Villeory & Bochi sildiga ning inimesi tulemast sealt ära suurte kärudega. Meie uudishimu üksnes kasvas.
Uskumatul kombel olime sattunud just täna kogemata erimüügile, kus pakuti just ühte neist serviisidest, mille ma olin ammu juba netist välja valinud. M oli esmalt veidi skeptiline meie Seat Leoni mahutuvuse osas, sest meil on Luxembourgist vaja Eestisse tuua ka siit varasemalt soetatud 12 kasti veini, kuid K lahendas mure kiiresti, mainides, et peagi kolivad ühed eestlased Luxembourgist tagasi Eestisse ning nende kolimisautosse saab ilmselt ühtteist lisada. Selle peale tundsin end nagu laps kommipoes: mul oli võimalus soetada endale kaua igatsetud sisuliselt täisserviis. Mettlachi tehasepood pakub veelgi suuremat valikut ja seal on toidunõude sisse võimalik end täielikult ära kaotada. Ma isegi ei taha mõelda, mis oleks, kui satuks sinna ale perioodil. Ilmselgelt ei ole meil kodus nii palju kappe, kuhu kõiki neid ilusaid toidunõusid ära mahutada.
Minu jaoks on söömine sotsiaalne tegevus ning toiduvalmistamine tõeline nauding. Seda enam on mulle ka olulised detailid kust ja kuidas toitu serveeritakse. Ah, kuidas mul kunagi oli raske mõista, miks vanaemadel olid kapis külaliste tulekuks hoitud serviisid. Ilmselt selline väärtustamine tuleb vanusega ja ma olen ilmselgelt õigesse ikka jõudnud. Ma ei sooviks külla hoida nõusid üksnes külaliste jaoks, sest ka argipäev peab olema nauditav, kuid ma mõistan täielikult vajadust ja soovi ilusate komplekssete toidunõude järele.
Mettlachis on lisaks Villeroy & Bochile veel mõned köögitarvete ja muud tehasepoed, kuid tegemist ei ole klassikalise ostulinnakuga, vaid linnakesega, kuhu on integreeritud kokku muude ettevõtete tehasepoed. Esmakordselt kohtasin seal ka köögitarvikute tootja Siliti poodi. Minu esimene kogemus Silitiga jääb 6 aasta taha kui lennumiilide eest tellisin kaks Siliti potti. Potid saabusid minuni kulleriga, kasti sees potid ükshaaval riidest kotti pakituna ning 50 aastase garantiiga. Need potid on siiani olnud imelised, ei ole värvi muutnud, põhja kõrbenud ja lähevad ülikiiresti keema, hoides temperatuuri ühtlasena ka madalal kuumusel. Kui oled kord tunda saanud kõrget kvaliteeti, on tagasi minna väga raske. Siliti tooteid müüakse reeglina ka MWFi poodides ja kuigi MWFi tooted on vägagi hea kvaliteediga, on Siliti omad klass veelgi kõrgem.
K ja J olid planeerinud meile õhtuks ühise restoranikülastuse Luxembourgi restorani nädala raames. See pidi olema esmakordne õhtu, kui nad jätavad mõlemad lapsed lapsehoidja hoolde ja tulevad õhtut mõnusalt nautima. Kui Mettlachist tagasiteel olime, helistas J K-le, et nende noorem laps oksendab. See ei tõotanud midagi head. Kuigi K püüdis oma pisitütart igati turgutada, läks olukord ajas üksnes hullemaks ning südaöö paiku otsustasid K ja J tütrega erakorralisse suunduda, sest tüdrukul ei püsinud tundide kaupa midagi sees ja vedeliku kaotus oli ilmselgelt märkimisväärne. Homme on aga plaanitud nende vanema lapse sünnipäevapidu Trieris. Eks ole näha, kuidas see välja nägema hakkab ja kuivõrd plaane paraku muuta tuleb.
Enne restorani õhtust sööma minekut sättisime end K ja J juures valmis. Meie auto on sisuliselt maast laeni asju täis, sest me ei ole jõudnud neid veel korralikult ära pakkida. Kell tiksus juba restorani broneeringu aega, kui ma end alles peaaegu valmis sain - meil läks Auchani toidupoes veidi plaanitust kauem aega ja nii jäime üpris viimasele minutile. Auchan toidupoena meeldib mulle tõeliselt ja iga kord on mul Luxembourgis raske siin poest ära minna, kuigi Eestis ma viimasel ajal toidupoe külastusi enam ei naudi, reisidel aga küll ja väga. Igatahes, kui olime restorani minekuks juba valmis ning hakkasin kingi jalga panema, avastasin, et mul oli vaid üks king ning M-l polnud kohe päriselt aimugi, kuhu mu teine king autos saanud on. Midagi muud sobilikku mul aga kleidi juurde jalga panna polnud. M arvas, et ma võiks tulla ühe kingaga, mina arvasin, et siis jääb restorani minemata. Hetk hiljem oli M tagasi auto juurest korteri ukse taga, käes üksik sinine king, ootamas mu jala proovimist. Ma tundsin end tõelise tuhkatriinuna printsi ees.
Meie jaoks tähendas haige lapsega tekkinud olukord seda, et K ütles ära lapsehoidjale ning jäi lastega koju kuniks meie kolmekesi restoranis õhtusööki nautisime. Le Chatelet on imepärase Prantsuse köögiga hotelli restoran. Ma ei ole nii head Foie Gras'd kunagi varem söönud ning kõik kolm käiku viisid lausa keele alla. Ma oli siiralt tänulik K-le ja J-le imetabase gurmaanse söögikogemuse eest. Ah, kuidas ma armastan head prantsuse kööki!
Kui K oli hommikul lapsed kooli ja lasteaeda viinud ning tal tekkis mõni tund vaba aega, otsustasime oma sõidusuuna võtta Mettlachi poole. Mettlachi tehasepood ei ole netist just kuigi lihtsalt leitav ja kui sa ei tea, et see eksisteerib, siis ilmselt see sinu trajektoorile kogemata ei satu. Kuigi tehasepoodide ostulinnakutes Villeroy & Bochi poode leidub, siis harva on seal suuri eripakkumisi ning Mettlachi poega tegelikult ei võistle neist ükski.
Leidsime Mettlachis just parkimiskoha ning läksin otsima parkimisautomaati pileti soetamiseks, kui meile kõndis vastu üks naisterahvas, parkimispilet käes, ja pakkus seda meile kasutamiseks - ta oli ostnud rohkem aega, kui plaanis ning ei vajanud seda. See oli niivõrd meeldiv ja ootamatu üllatus, et päev sai edasi minna ainult paremaks. Samas märkasime eemal ka suurt valget telki Villeory & Bochi sildiga ning inimesi tulemast sealt ära suurte kärudega. Meie uudishimu üksnes kasvas.
Uskumatul kombel olime sattunud just täna kogemata erimüügile, kus pakuti just ühte neist serviisidest, mille ma olin ammu juba netist välja valinud. M oli esmalt veidi skeptiline meie Seat Leoni mahutuvuse osas, sest meil on Luxembourgist vaja Eestisse tuua ka siit varasemalt soetatud 12 kasti veini, kuid K lahendas mure kiiresti, mainides, et peagi kolivad ühed eestlased Luxembourgist tagasi Eestisse ning nende kolimisautosse saab ilmselt ühtteist lisada. Selle peale tundsin end nagu laps kommipoes: mul oli võimalus soetada endale kaua igatsetud sisuliselt täisserviis. Mettlachi tehasepood pakub veelgi suuremat valikut ja seal on toidunõude sisse võimalik end täielikult ära kaotada. Ma isegi ei taha mõelda, mis oleks, kui satuks sinna ale perioodil. Ilmselgelt ei ole meil kodus nii palju kappe, kuhu kõiki neid ilusaid toidunõusid ära mahutada.
Minu jaoks on söömine sotsiaalne tegevus ning toiduvalmistamine tõeline nauding. Seda enam on mulle ka olulised detailid kust ja kuidas toitu serveeritakse. Ah, kuidas mul kunagi oli raske mõista, miks vanaemadel olid kapis külaliste tulekuks hoitud serviisid. Ilmselt selline väärtustamine tuleb vanusega ja ma olen ilmselgelt õigesse ikka jõudnud. Ma ei sooviks külla hoida nõusid üksnes külaliste jaoks, sest ka argipäev peab olema nauditav, kuid ma mõistan täielikult vajadust ja soovi ilusate komplekssete toidunõude järele.
Mettlachis on lisaks Villeroy & Bochile veel mõned köögitarvete ja muud tehasepoed, kuid tegemist ei ole klassikalise ostulinnakuga, vaid linnakesega, kuhu on integreeritud kokku muude ettevõtete tehasepoed. Esmakordselt kohtasin seal ka köögitarvikute tootja Siliti poodi. Minu esimene kogemus Silitiga jääb 6 aasta taha kui lennumiilide eest tellisin kaks Siliti potti. Potid saabusid minuni kulleriga, kasti sees potid ükshaaval riidest kotti pakituna ning 50 aastase garantiiga. Need potid on siiani olnud imelised, ei ole värvi muutnud, põhja kõrbenud ja lähevad ülikiiresti keema, hoides temperatuuri ühtlasena ka madalal kuumusel. Kui oled kord tunda saanud kõrget kvaliteeti, on tagasi minna väga raske. Siliti tooteid müüakse reeglina ka MWFi poodides ja kuigi MWFi tooted on vägagi hea kvaliteediga, on Siliti omad klass veelgi kõrgem.
K ja J olid planeerinud meile õhtuks ühise restoranikülastuse Luxembourgi restorani nädala raames. See pidi olema esmakordne õhtu, kui nad jätavad mõlemad lapsed lapsehoidja hoolde ja tulevad õhtut mõnusalt nautima. Kui Mettlachist tagasiteel olime, helistas J K-le, et nende noorem laps oksendab. See ei tõotanud midagi head. Kuigi K püüdis oma pisitütart igati turgutada, läks olukord ajas üksnes hullemaks ning südaöö paiku otsustasid K ja J tütrega erakorralisse suunduda, sest tüdrukul ei püsinud tundide kaupa midagi sees ja vedeliku kaotus oli ilmselgelt märkimisväärne. Homme on aga plaanitud nende vanema lapse sünnipäevapidu Trieris. Eks ole näha, kuidas see välja nägema hakkab ja kuivõrd plaane paraku muuta tuleb.
Enne restorani õhtust sööma minekut sättisime end K ja J juures valmis. Meie auto on sisuliselt maast laeni asju täis, sest me ei ole jõudnud neid veel korralikult ära pakkida. Kell tiksus juba restorani broneeringu aega, kui ma end alles peaaegu valmis sain - meil läks Auchani toidupoes veidi plaanitust kauem aega ja nii jäime üpris viimasele minutile. Auchan toidupoena meeldib mulle tõeliselt ja iga kord on mul Luxembourgis raske siin poest ära minna, kuigi Eestis ma viimasel ajal toidupoe külastusi enam ei naudi, reisidel aga küll ja väga. Igatahes, kui olime restorani minekuks juba valmis ning hakkasin kingi jalga panema, avastasin, et mul oli vaid üks king ning M-l polnud kohe päriselt aimugi, kuhu mu teine king autos saanud on. Midagi muud sobilikku mul aga kleidi juurde jalga panna polnud. M arvas, et ma võiks tulla ühe kingaga, mina arvasin, et siis jääb restorani minemata. Hetk hiljem oli M tagasi auto juurest korteri ukse taga, käes üksik sinine king, ootamas mu jala proovimist. Ma tundsin end tõelise tuhkatriinuna printsi ees.
Meie jaoks tähendas haige lapsega tekkinud olukord seda, et K ütles ära lapsehoidjale ning jäi lastega koju kuniks meie kolmekesi restoranis õhtusööki nautisime. Le Chatelet on imepärase Prantsuse köögiga hotelli restoran. Ma ei ole nii head Foie Gras'd kunagi varem söönud ning kõik kolm käiku viisid lausa keele alla. Ma oli siiralt tänulik K-le ja J-le imetabase gurmaanse söögikogemuse eest. Ah, kuidas ma armastan head prantsuse kööki!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar