esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Aurutada mitte keeta

Mõtlesin kiireks õhtusöögiks haarata poest paki pelmeene. Lähenesin natuke uudsest vaatenurgast ja võtsin tavapäraste Pealinna omade asemel seekord kana, seente ja juustuga - kui hull see maitsekooslus ikka olla saab?

Jõudsin näljasena koju ja viskasin poti kärmelt tulele, et peagi keevasse vette poetada mõnus ports põneva maitsega pelmeene. Ühtäkki riivas mu silma pakil olev joonispildijada. Vaatan üht- ja teistpidi, aga pakil on peal pilt, millel on potile diagonaalne joon peale veetud. Misasja? Pelmeene ei tohigi keeta? Alati on pelmeene ju keedetud!

Uurin pakendit veidi lähemalt ja saan selgeks, et neid pelmeene tõesti ei soovitata keeta, vaid pigem aurutada, praadida koos aurutamisega (kuidas see välja näeb?), panna fritüüri või koos veega mikrolaineahju (mental note iseendale: need pelmeenid võiks ka tööle sügavkülma visata, sest neid kannatab teha ka mikrouunis, kuna tööl korralikku kööki nagunii pole). Kõhkleva näoga kallan potist keema läinud vee ära, jätan sellest alles vaid väikse tilga, sätin poti põhja aurutusresti ja puistan restile pelmeenid.

Täpselt 6 minutit hiljem võtan aurava poti tulelt. Üllataval kombel on pelmeenid küpsed ja väga hea maitsega, ainult tiba magedad minu maitsele.

Kui reeglina kehtib pelmeenide puhul meie tavapärases keskkonnas lause: aurutada mitte, keeta! Siis seekord on tõesti tõene: aurutada, mitte keeta! Vahel võib komal olla elus väga suur roll, nagu ajalooliselt ammu juba teada on.

 Seal, kus tavaliselt jäätee algab. Uue aasta esimesel päeval.

Kommentaare ei ole: