Mööda külavaheteid Berliini

Hotelli hommikusöögilauda jõudes ja pilku terrassile visates, oli kohe selge, et meie seas on uus langeja – kõhuviirus oli oma kurja käe pannud seekord A peale. Ma teadsin, mis teda ees ootab ja mul oli temast üsna kahju, sest päev nägi meil ette ca 350 km sõitu, enne kui jõudsime Berliini külje alla shoppama ja õhtuks Berliini hotelli.

Mingil hetkel hakkasin märkama, et kiirtee näitab küll nii Berliini kui Dresdeni poole, ainult et Dresdeni suunal puuduvad kilomteeri numbrid. Alguses mõtlesin, et nägin valesti, hiljem sai selgeks, et neil liiklusmärkidel kilomeetrite arvud olid tõesti märkimata. Sakslased peaks tänseks ju ometi juba teadma, kus Dresden asub ja vaevalt, et see linn tihti oma asukohta muudab. Veidi hiljem sai aga selgeks, et ees on kiirtee kinni ning Dresdenisse saab vaid üle Berliini ja Berliinigi läheb edasi tee mööda külavahet.

Sattusime kuhugi sellisesse maakoha linnakesse, mis on ilmselt olnud mõnda aega tagasi õitsev ja edukas linnake, kuid nüüd paistis olevat osaliselt mahajäetud, nii et enamus kohti olid ka suletud. Selline veidi Sillamäe moodi koht. Meie esimene mõte leida tualeti võimalus linna keskmest päädis kiiresti tõdemusega, et jõudsime üha kitsenevatele tänavatele, mis lõpuks viis meid tupikusse ja pidime end üpris kitsastes oludes ringi keerama tagasi linna ühesuunalisele peatänavale. Hetk hiljem linna servas märkasime ehitustarvete poodi koos kohvikuga, kus kiire peatuse otsustasime teha koos väikese lõunaga. Nii kuiva šnitslit ja kõrbenud kartulit ei olnud ma ammu kuskil söögikohas näinud, küll aga maitses seljanka pigem tomatisupisena, ent siiski hästi. Olgem ausad, ega siin menüüdes väga kõhusõbralikku toitu valida ei ole ning seni olen peamiselt piirdunud supi ja saiaga, mis on üpris hästi toiminud.

Berliini disainer outletti oleme tahtnud ammu tulla, kuid iga kord on selle plaaniga mingi jama olnud. Küll me pole piisavalt siin kandis olnud, siis pole meil olnud piisavalt aega ja viimane kord, kui oli nii kant kui aeg olemas, suutsin haigeks jääda. Täna õnnestus meil lõpuks siis ka see outlet ette võtta, ent meie jaoks oli poodide valik pigem kesine ja neid kauplusi, kust omale pigem sobivaid asju leiame, kuidagi vähevõitu. Igal juhul tundub, et siia tagasi tulla meil väga ei tasu.

Õhtu lõpuks jõudsime Berliini. Meie hotell asus Alexanderplatsi lähistel kirjade järgi. Kohale jõudes ootas meid küll ees korralik hotel, kuid asukoht oli siiski Alexanderplatzist pigem kaugel ja nii otsustasime õhtustada hotelli restoranis. Olin veidi üllatunud, et sellises hotellis on õhtul nii a la carte menüü kui buffee laud. Õhtust buffeed, eriti linnas sees olevates hotellides, kohtab väga harva.

Homme oli meil esimese hooga plaan vaadata üle kiiresti Varssavi outletid, et näha, kas need on ikka nagu nö päris outletid, kuhu tasub ka tulevikus tagasi tulla, lisaks ka paus Ikeas, kuigi sõitmist on meil homme tõsiselt palju. Äkki tabasin end mõttelt kontrollida, kas Poolas on üldse pühapäeval poed lahti. Ja oh üllatust, hakkas meenuma üks varasem kord, kus sama portsu otsas olime – pühapäeviti on poed Poolas suletud. Nii saamegi homme terve pika päeva sõita ja õhtu lõpuks Augustowisse jõuda, kust siis alustada koduteed, et esmaspäeva õhtuks koju saabuda.