Teekond läbi Madalmaade

Hommikul ärkasin ehmatusega A kõne peale. Meil on ju Brüsselis tund aega ajavahet ning Eestis oleks selline kellaaeg laupäeva hommikul täiesti mõistlik helistamiseks olnud, kuid Brüsselis oli kell alles saanud napilt pool üheksa hommikul. Peale seda ma enam uinuda ei suutnud ja avastasin, et teised kõik peale meie M-ga olid juba nagunii üpris ärkvel. Nii ei jäänudki muud üle, kui end valmis sättida päeva alguseks.

Mölutasime hommiku mõnusalt pikaks, enne kui asutasime end Duisburgi poole teele, kus ootas meid R. Nagu eelmiselgi korral, käisime ka seekord läbi toidupoest eesmärgiga kaasa haarata mõned Belgia õlled ning paar juustu, autokülmik oli meil ju kaasas niikuinii.

Eestist Euroopa poole sõites lubasime nii naabrinaisele kui R-le, et meil on autos ruumi ja nii saame neile midagi vajalikku Eestist kaasa tuua. R-i kast täitis koos autokülmikuga meie sõiduki pagasiruumi täielikult ja nii saime enda asjad panna vaid tagaistmele, naabrinaisele mõeldud kast jäi tagaistuja jalge juurde. Õnneks meil sel hetkel autos keegi taga istuma ei pidanud ja need lühikesed jupid, mis me Brüsselis nii tiirutasime, et keegi taga pidi olema, saime asjad ümber pakituna ära mahutatud. Nüüd tuli aga õhtuks ka R kast pagasnikust tagaistmele ümber pakkida ning kaks meie autosse peaaegu juhuslikult jäänud naabrinaise kasti pagasnikkusse ümber pakkida. M nägi sellega pool hommikut vaeva, kuid õnnestus edukalt. Ilmselgelt oleks meil Euroopa tripi jaoks edaspidi suuremat autot vaja.

Mul on olnud mõnda aega soov meie koju maja taha aeda muretseda kolm suurt lillepotti, mis oleksid savist või sarnasest materjalist ja külmakindlad. Eestis olen ma leidnud vaid õuepotte väga kalli raha eest, väiksemad algavad 60 eurost ülespoole ning suuremad jäävad kaks korda sama raha juurde. Pean seda hinda ilmselgelt liiga kalliks ning lootsin, et ehk õnnestub Euroopa tripilt leida sobilikud lillepotid. Bricos olid hallid suured potid 20 euro eest, Ikeas neljakandilised valged keraamilised potid allahinnatud ülisoodsale hinnale. Ka M nentis, et Ikea potid olid väga ilusad, aga leppisime mõlemad faktiga, et meie autosse poleks need mitte kuidagi mitte mingil viisil ära mahtunud. Eks pean ikkagi Eestist edasi otsima – ehk saab endale koduaega muretseda ilusad suured lillepotid, ilma et hind nende eest silme eest mustaks võtaks.

Poolel teel Duisburgi, otse Belgia-Hollandi piiri ääres asub Maasmecehelni tehasepoodide kompleks. Otsustasime ka seal väikse peatuse teha. Kuigi osad poed olid samad, mis teistes sarnastes poekompleksides varem, oli kaubavalik ja ka allahindlused siiski suuresti erinev. Seekordne shopingutuur kogus pigem samme kui oste. Samas ostulinnaku külje all oli aga teine, tavapoodidega ostukeskus, kust jõudsime ainult C&A poodi, mis tundub edaspidi meie reisidel riiete osas olema üks kindel koht, kust H&M-i asemel, mis nüüd ka Eestis olemas on, läbi astuda.

Kui eelmisel aastal Duisburgist Brüsselisse sõitsime, avastasime end ootamatult Hollandist. Seekord mõtlesime, et tangime veel Belgia poole peal enne piiri, aga ühtki tanklat teeääres lihtsalt ei olnud ning ka GPS ei näidanud midagi lähedal olevat. Nii tuli meil enam-vähem Euroopa kõige kallimat kütust (95 liitrihind peaaegu 1,8 eurot) tankida mõni liiter, et Dusiburgi välja vedada ja sealt juba mõistlikuma raha eest paak täis võtta. Olgem ausad, eelmine kord tankisime Luksemburgis, nii et saime terve Luksemburgi, Belgia ja jupi Hollanditki läbida ühe paagitäiega. Siinkohal pean aga nentima, et Hollandi kiirtee, vähemasti see jupp, mis Belgiast Saksamaale läheb, on uskumatult hea kvaliteediga ja meeletult sile, nii et auto rehvimüra salongi ei kostunudki.

Duisburgi jõudsime õhtul kella 20 ajal. R ootas meid juba pikisilmi ja viisaka külalisena püüdsin talle teada anda meie saabumisaega smsiga, kuid paraku see talle saksa numbrile kohale ei jõudnudki. Olen avastanud, et reisil olles reeglina minu smsid võõra riigi numbrile jõuavad, kuid nende omad mulle enam mitte. Ilmselt pean ma Eestis olles EMTst läbi astuma ja asja veidi uurima, sest ainult helistades läheb asi vahel väga keeruliseks, eriti kui tegu on prantsusekeelse tänavanimega.