Kui olin lennukipiletid Kanaaridele ära ostnud ja hakkasin vaikselt uurima, mida siin teha ja kuhu minna, sattusin lugema aasta suursündmuse ehk karnevali kohta ja selle aasta ajakava uurides avastasin, et oleme karnevali viimasel päeval täpselt siin. Mõtlesin, et peale pikka lennureisi võtame päeva veidi lõdvemalt ja seega tegin päevaks ainult ühe plaani - kui jõuame, võiksime minna keskpäevaks Las Palmasesse, Kanaarisaarte ühte kahest pealinnast (jah, Kanaaridel on ametlikult kaks pealinna, teine asub Tenerifel).
Karnevali ajakava on küll netis vabalt üleval, aga asukoha info on selge ilmselt ainult kohalikele, sest ükskõik kui palju ma seda ei googeldanud, siis head infot leida oli inglise keeles keeruline ja olenemata sellest, et olen umbes aastakese aeg-ajalt vahelduva eduga Duolingot hispaania keeles ajaviiteks toksinud, siis nii palju ma hispaania keelest ikkagi aru ei saa. Foorumites kirjutati, et peamine asukoht on reeglina Santa Catalina park. Jõudsime sinna umbes tund hiljem, aga park paistis päevases unisuses igapäevane. Mis seal ikka, kehitasin õlgu ja läksime hommikusööki omale otsima.
Las Palmase randa Playa de Las Canterast ääristab kolme kilomeetri pikkune rannapromenaad, kus on väga mõnus jalutada, vaadata merd, päikest võtvaid inimesi ja rannapromenaadi restoranimelu. Kui sealt mõnelt tänavalt kvartalisse sisse põigata, on tänavatel pühapäeva lõuna paiku inimesi vähe, sest enamus kohti on pühapäeviti kinni ja ainult söögikohtades pulbitseb elu. Meeldiva üllatusena on siin palju kohti, mis hommikusööki serveerivad, aga nagu ikka, siis hommikusöögi menüü pakkumised kehtivad vaid keskpäevani. Erinevalt Itaaliast ja Prantsusmaast, kus ongi lõviosa restorane päeval mõneks tunniks suletud ja kui sul kõht just siis satub tühi olema, võid sisuliselt nälga jääda, on siin söögikohad laias laastus koguaeg avatud, kuigi nii mõnelgi neist on meie jaoks harjumatud avamisajad, kuid et kohti on ümberringi piisavalt palju, siis kuskil on midagi ikka avatud.
Las Palmase kesklinn on orienteeritud turistile. Linnas elab ca 400 000 elanikku ja kuigi see on selgelt suur linn, ei jäta kesklinna osa just liigselt suurlinna metropoli laadset muljet, vaid on rahulik ja asjalik. Võib-olla ka pühapäevaselt asjakohane. Eks peame mingi teine päev seda lähemalt vaatama tulema uuesti, sest seekord tegime vaid põgusa esmatutvuse.
Beebil hakkas uneaeg tulema ja nii tundus kõige mõistlikum meie reis järgmisse sihtpunkti just sättida tema une ajale. Vajasime kohta, kuhu sõidab vähemalt pool tundi, et beebi saaks oma une tehtud ja võtsime suuna põhja, Agaetesse. Kui majutust otsisin meile, oli Agaete üks neist kohtadest, mis viimase hetkeni sõelal püsis, ent kuna ma ei saanud Booking.com-st vastust, kas majutuse juures parkimisvõimalus on ning kui uuesti sama maja vaatasin, oli see meie soovitud ajaks juba broneeritud, siis võtsime hoopis majutuse Arinagasse ja kuigi me veel oma koduümbrust uurinud lähemalt pole, tundus see igati õige otsus. Esiteks asume lennujaamast vaid 10 km kaugusel, nii et öösel siia sõit oli kiire, lühike ja lihtne. Teiseks on meil kerge sõita nii üles põhja kui alla lõunasse, sest asume võrdlemisi saare idaosas. Ja kolmandaks, neid majutusi, mis mu kõikidele soovkriteeriumitele vastaks (vähemalt kaks magamistuba, parkimisvõimalus, beebivoodi, köök, vähe treppe, kõnniteed, pigem sile kui liiga mägine maa ja jalutuskäigu kaugusel midagi kuhu vankriga jalutada), ei olnud just märkimisväärselt liiga lihtne leida.
Juba mõnda aega möllab Kanaaridel liivane tuul. Kuna Sahara kõrb asub otse Kanaaridest lõunas, siis kui tuul sealt poolt on, toob see kaasa lendleva liiva, nii et mõni päev võib siin olla õhk üsna liiva täis ja see võib saare ositi oluliselt erineda. Kui ühes saare otsas võib olla liivatorm ehk Calima ja teises võib olla õhk relevantselt hea, samas kui võib ka olla üle saare üsna ühtlane kergelt udune vine. Ühelt poolt tähendab see mõni kraad soojemat ilma tänu kõrbetuulele, teiselt poolt aga võib astmaatikutele tekitada üsna ebamugavat tunnet. Õhukvaliteedi kaart näitas saare lõuna osas üsna kehva seisu, samas kui saare põhja osa oli valdavalt heas tasemes. Sättisime end sõidule seetõttu just põhjapoolsesse ossa.
Porto de Agaete on väike turistidele meeldiv sadam, kust läheb kiirlaev Gran Canarialt Tenerifele. Sattusime sinna just ajal, kui seal oli tohutu liiklus ja autoga peatumiskohta keeruline leida ning samal ajal puhus seal tugev meretuul. Otsustasime keerata auto nina veidi enam sisemaa poole ja peatusime hoopis Agaetes. Ega selles linnas suurt midagi muud peale tillukese keskväljaku, mille ääres kaks restorani, ei paistnudki olevat. Võtsime ühes istet, et veidi keha kinnitada ja beebil mähkmeid vahetada. Meie lühikese kogemuse järgi Kanaaridel just ülemäära neid kohti, kus tualetis mähkimislaud asub, ei ole, kuigi väikelastega turiste on siin märkimisväärselt palju - Kanaaridelt pidi aastas läbi käima kokku 12 miljonit turisti. Juba Eestis sain harjutada nii mõneski kohas beebi mähkmevahetust tualetipoti kaanel, sest ühtki muud kohta, kuhu last toetada, pole. Siin on see oskus väga oluliselt abiks olnud, aga erilised väljakutsed ootavad just siis, kui tualetis on vähe ruumi, aga beebi vajab korralikku puhastust koos riidevahetusega. Õnneks on ta seni minuga head koostööd teinud ja oleme koos hästi hakkama saanud.
Agaete restoranis teenindas meid kohalik pruunisilmne noor kutt ja kui ta ühtäkki meie beebile otsa vaatas, hüüatas noormees kõva häälega Mamma Mia! Kui ilusad sinised silmad meie beebil on! See oli nii ehe ja autentne, et kui ta hetke pärast end kogus, vaatas meile mõlemale otsa ja kergelt vabandas, tõdedes, et ka meil on sinised silmad, siis pidasime seda juhust ühekordseks. Nüüd oleme sarnast reaktsiooni veel näinud - siinsetele inimestele sinisilmsed beebid meeldivad kohe eriti. Eks see on ka arusaadav, sest üksnes 8-10% maailma elanikkonnast on ainult sinisilmsed ja siinsed inimesed on valdavalt pruunisilmsed.
Pühapäeviti on valdavalt kõik poed kinni, sh toidupoed. Lahti on vaid üksikud pisikesed garaaži suurused toidupoekesed ning Las Palmase kandis ka paar üksikut suuremat. Meie tagasitee Las Palmase toidupoodi sattus täpselt ajale, mil kohalikud hakkasid linna sõitma, et karnevali lõpupidustuste rongkäiku vaatama minna, kuigi karnevali ametliku algusajaks oli jäänud siis veel poolteist tundi. Ma ei arvanud, et inimesed nii vara hakkavad end linna sättima ega osanud tulla selle peale, et keerutame end korralikku ummikusse. Aga kui juba just sel ajal sattusime olema Las Palmases, kui karnevali lõpprongkäik toimub, mis päädib suure sardiini kuju rannas põlema panemisega, mis aastaks õnne toob, oleks olnud patt sellest sündmusest kõrvale jääda. Toidupood pidi ootama.
Parkisime auto ja jälgisime masse, kuhu nad liiguvad, et seekord olla õigel ajal õiges kohas. Suurem enamus inimesi lähevad karnevali vaatama selle lõpp-punkti randa, et siis näha nii rongkäigu lõppu kui rannas kontserti ja pidustusi. Alguses sättisime end meiegi rongkäigu lõpu juurde, aga siis taipamine, et lavalt hakkab peagi kostma selline müra, mis beebile sugugi hea pole pikalt kuulda. Läksime eemale hoopis rongkäiku vaatama. Ootasime koos rahvamassiga tänavaserval umbes tunnikese alates rongkäigu algusajast, aga mida ei paistnud, oli rongkäik. Beebi muutus rahutuks ja oli väsinud. Otsustasime piki rongkäigu marsruuti tagasi alguse poole kõndida, et ehk õnnestub meil midagigi näha, enne kui end kokku pakime ja majutuse poole sätime. Jõudsime tagasi üsna alguse lähedale, kui rongkäik lõpuks liikuma sai. Ja oh üllatust, esimesed kolm suuremat gruppi oli sõna otseses mõttes klounide paraad. Nii palju kloune pole ma kunagi varem koos näinud. Päris vinge vaatepilt. Lõpuks tuli suure auto peal ka sardiini kuju, eelmisel õhtul karnevali suurpeol valitud Drag Queen ja karnevali kuninganna ning hulk maskeerinud inimesi, kõik, koos pealtvaatajatega karnevali laulu kõvasti lauldes. See oli üsna erakordne kogemus.
M videokokkuvõte Las Palmases esimesest tutvusest: https://youtu.be/zi3-BqT3bbk?si=GzNjBZN-xYF_F4mJ ja karnevalist: https://youtu.be/ZewkRbbhRQQ?si=ufOEHBcpeTmLlsGj
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar