Peaaegu oleks juhtunud, et meie Kanaaride reis võinuks ära jääda. Beebil tekkis nädal enne reisi nohu ja kuna nädal on piisavalt pikk aeg, et nohu võiks taanduda, siis ma väga ei muretsenud. Muus osas oli tema enesetunne tavaline ja beebi rõõmus ning rõõsa. Meie lend oli planeeritud laupäeva hommikuks, aga beebil tekkis ootamatult kolmapäeva öösel vastu neljapäeva kõrgem palavik, mis õnneks küll paratsetamoolile allus, ravimi peale taandus ja tagasi enam ei tulnud, kuid mõistlik oli lasta beebi perearstil siiski üle vaadata.
Reede õhtul, kui perearsti juures olime ja beebilt vereproovi võeti, siis sel ajal kui me ootasime arsti konsultatsiooni, kas võime hommikul lennata või mitte, sest nohu oli siiski veel alles ja veri näitas viirusega kokkupuudet ning kerget põletikku, püüdis beebi pidevalt oma sõrme lutsutada, kus plaaster peal oli. Olgugi, et ma teda keelasin ja sõrmed suust ära võtsin, siis ühel hetkel oli ikkagi see plaaster läinud ja beebi hakkas läkastama - ta oli plaastri alla neelanud. Olles perearstikeskuses. Ma tean, et tihti lastega enne reisi juhtub igasuguseid asju ja nad kipuvad haigestuma, aga nüüd siis võõrkeha alla neelamine?!? Arsti sõnul on esimesed pool tundi kriitilised, jälgida on mõistlik tunnike ja kui enesetunne siis hea, peaks järgmise paari-kolme päeva jooksul see plaaster kakaga välja tulema. Ma olen küll kuulnud, et beebid suudavad endale imekiiresti asju suhu toppida ja neid alla neelata, aga seda ma siiski ei näinud tulemas, sest kui pürees on mõni suurem tükk sees, siis seda ta meeleldi alla neelama ei kipu. Nojah. Õnneks piirdus kõik kerge läkastamisega.
Arst arvas, et beebi tervis ei ole nii halb, et ta lennata ei võiks, seda enam, et nohu on kestnud juba terve nädala. Sellegipoolest tuleb nohu jälgida, et see bakteriaalseks ei muutuks ning andsin ka turse vähendamiseks ninas Zyrtecit, et õhk paremini läbi käiks. Arst soovitas ka pool tundi enne õhkutõusu anda Panadoli, mis ennetavalt vähendab potentsiaalset kõrvavalu nohuga lendamisel lastel ja õhkutõusu ajal piima süüa, juua või lutti anda. Kui enne reisi lugesin Lonely Planeti lastega reisimise raamatust soovitust reisile antibiootikumid kaasa võtta ja mõtlesin, et see on täitsa jabur, siis nüüd on meil arsti soovitusel antibiootikumid kaasas beebile juhuks, kui nohu ikkagi ise ära ei kao või kõrva peaks lööma.
Esimese lennu õhkutõusu ja maandumise magas beebi sõna otseses mõttes maha. Jäi lennukisse jõudes suhteliselt kohe magama ja ei saanud talle õhkutõusu ajal mitte kuidagi piima ega juua anda, ka lutt kippus suust välja kukkuma. Aga ei õhkutõus ega maandumine teda küll kuidagi ei seganud. Teise lennu, mis jäi ööune aega, magas beebi tervenisti maha. M oli väga vapper ja hoidis teda sundasendis süles kitsastes oludes peaaegu 4 tundi järjest. Mugavamaks tudumiseks kasutasime beebi all teisel lennul ka täispuhutavat lennuki reisimadratsit, mis võimaldas beebil üsna mugavalt sirges asendis suikuda, ent maandudes peab lennuohutuse eesmärgil laps olema süles siiski istuvas asendis ja nii ei jäänud meil muud üle, kui beebi üles äratada ja istuma sättida. Ta oli küll väsinud ja häiritud, aga sai kenasti hakkama.
Mulle tegelikult pikad lennud väga ei meeldi ja mu isiklik taluvuspiir jääb 6-7h lennu juurde, kuigi oleme lennanud ka 13h lendu. Tallinnast Kanaaridele on küll otselennud olemas kestusega 7h, kuid kuna praegu on Kanaarid popp koht ja kohe ka koolivaheaeg algamas, siis mõistliku hinnaga otselennu pileteid saada ei olnud. Küll aga leidsin ma piletid läbi Zürichi ning sättisin lennud selliselt, et väljalend oleks mõistlikul ajal hommikul, kahe lennu vahe piisavalt pikk, et jõuaksime jalga sirutada ja kohale jõudmine võiks olla ilma vahepealse ööbimisvajaduseta. Nii jäi meil Zürichis päevasel ajal kahe lennu vahele 9 tundi, mis tundus üsna ideaalne.
Šveits on kolmandad riigid ja see tähendab, et seal Euroopas harjumuspärased kõne- ja netipaketid ei kehti. See on nagu vanasti, kus väljuva kõne hind on euro/minut ning interneti päevapaketi hind 12 eur. Sinna jõudes tasub roamingus nett välja lülitada. Meile on internet aga sisuliselt inimõigus, nii et ilma netita on selline natuke keeruline tunne, sest vanakooli reisimise lokaatorid kohe ei tööta ja end tuleb tiba ümber häälestada. Vaatasin lennujaamas ringi, püüdes aru saada millega ja kust linna saab. Seda olin enne kodus järele vaadanud, et lennujaamast läheb rong otse linna 10 minutiga, aga milline ja kuidas sellele saab, ei olnud süvenenud.
Zürichi lennujaamast raudteejaama minek on koguaeg siseruumides ja võtab märkimisväärselt aega, läbi mitme korruse käimist, liftide otsimist ja ootamist, sest beebit koos käruga ei viitsi kuidagi trepist tassida. Üldse, pean end ka reisides häälestama sellele, et beebiga võtavad kõik asjad väga palju kauem aega. Uue reisirütmiga harjumine võtab veidi aega.
Zürich on selgelt lapsesõbralik linn, sest nii palju lapsevankreid ei ole me kumbki M-ga mujal tajunud. Oli küll laupäev, aga tundus, et me nägime uut lapsevankrit kesklinnas iga paari meetri järel. Ja kui M vaatas tänaval järgi kallitele autodele teades igat marki ja mudelit, siis mina vaatasin samamoodi lapsevankreid ja jalutuskärusid, tundes rõõmsalt ära suurema osa brändidest. Tundub, et lapse saamisega kaasnevad ka uued hobid.
Zürichi ühistransport on ka väga lapsesõbralik. Sattusime küll lennujaamast ära tulema rongiga, millel polnud invasõbralikku sisenemist - siis ei osanud me seda veel perroonilt vaadata ja esimese hooga ei saanud ma ka kohe pihta numbritele, mida teatetahvlil rongiinfo juures kuvatakse (vihjeks: näitab ära rongi seisma jäämise asukoha ning mitu vagunit ja millises klassis), siis enamus trammidest ja rongidest on madaldatava astmega, kuhu saab lapsevankriga sujuvalt ja muretult otse peale sõita.
Zürichis tervitas meid klassikaline kevadilm - õues oli 10 kraadi sooja ning terve päeva tibutas õrnalt vihma, aga see polnud rõske ega külm. Sattusime Zürichisse ajal, kui seal oli kolm päeva kestev tänavatoidu festival kesklinnas. Valik oli lai ja üsna isuäratav ning taskukohastel hindadega, aga kioski toidule ei saanud me jääda, sest beebi vajas nii mähkmevahetust kui piima soojendamise ja söögipausi. Andsime endale muidugi aru, et oleme Euroopa ühe kalleima riigi vanalinnas, kuid kohe kuidagi ei tõusnud käsi maksma 40 eur pastaportsu eest. Lisaks tahtsime, et saaksime toas istuda ja lapsevankri laua kõrvale kaasa võtta. Sellise koha leidmine ei olnud just kergete killast.
Lõpuks sattusin kõrvaltänavale vaatama ja märkasin seal Shiso Burgeri restorani, kus meid meeldivalt käruga lauda juhatati. See on huvitav kombo, kus serveeritakse burgereid Aasias levinud bambusest aurutites. Oled sa kunagi söönud friikartuleid või coleslaw salatit pulkadega? Ka meie jaoks oli see esmakogemus, kuid ideena kaks nii erinevat asja kokku panna töötas kuidagi hästi.
Zürichi lennujaam on väga reisijasõbralik. Tihti on oluliselt varem lennujaama jõudes probleemiks, kuidas lennuni jääv aeg mittenüristavalt ära kulutada. Zürichis on selle eest hoolitsetud - terminali katusel on avatud õues terrass otse vaatega lennuväljale, kus saab jälgida lennukite õhkutõusu ja maandumist ning tekste ja jooniseid läbi lugedes ka mitmel moel targemaks. Lastele on seal eraldi mänguväljak. Eriti tore avastus oli aga see, et lennupileti ette näitamisel on vaateplatvormi külastamine tasuta.
Me pole varem lapsega reisinud ja seetõttu on nii mõnigi avastus selles maailmas minu jaoks täiesti uus. Hakkasime Zürichi lennujaamas otsima kohta, kus saaks beebile piima sooja panna ning süüa anda. Kui enamikes tualettides on olemas kivist plaadid mähkmete vahetamiseks, mis on mõnevõrra rustikaalne lahendus, siis ülipositiivse üllatusena avastasime lennujaamast lastetoa, mis on kasutamiseks tasuta ja kus on kõik hädavajalik olemas - mähkimislauad, WC, söögi soojendamise võimalused ja söögivahendid, mänguasjad ja mänguväljak, aga ka vaikne ruum imetamiseks või lapsele magamiseks ja ka võimalus nii sööki kui muid hädavajalike asju sealt samast lapsele osta. Veetsime seal mängutoas paar tundi ja pean tunnistama, et nii beebile kui meile endale oli see ülimalt vajalik rahulik puhkepaus peale pikka päeva linnas ja hommikul varast ärkamist. Selline korraks rahulik aja maha võtmine, nii et kuhugi pole kiiret ja saad hetke nautida, on reisil olles hädavajalik, aga varem ei olnud me sellist võimalust kasutanud. Nüüd mõistan kui vajalik võib olla kahe lennu vahel lounge külastus - eks see teeb ju umbes sama välja.
Gran Canariale maandudes tervitas meid ca 20 kraadine soe, ent tugev tuul. Ja tuult tundub siin saarel jaguvat ikka südamest. Saime oma Seat Arona rendiauto kätte, võtsime suuna Arinaga poole ja kui 10 minutit hiljem üleväsinud lapsega majja jõudsime, avastasime, et meie rendileandja oli unustanud beebivoodi paigaldada. Öösel pool kaks ei olnud selle avastusega ka suurt midagi peale hakata. Beebi ei ole harjunud meie kaisus ööläbi magama, aga et meil on kolm magamistuba, kolisin beebiga üheinimese voodisse, mis oli vastu seina lükatud, et beebi kaisus olles maha ei kukuks ja sättisime end kaua oodatud ööunne. 22 tundi ärkvelolekut andis end selgelt tunda.
Väike video ka M poolt: https://youtu.be/46X6EnrzPMA?si=n8UnWDX8LQGF-f-b
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar