teisipäev, 20. veebruar 2024

Maspalomas - turistide meka

Kui Gran Canariale hakata majutust otsima, siis enamus soovitavad saare lõuna osa, sest seal on soojem ning räägitakse Maspalomasest. Nädalast hotellipuhkust otsides on kahtlemata Maspalomas just see, kus on hea lihtne peatuda, sest linnas endas sisuliselt muud peale hotellide ei olegi. Juba eemale maanteele paistavad üksnes suured mitmekorruselised hotellid, mis üksteise kõrvale tihedalt pikitud on. Kui Maspalomases ringi jalutada, siis ongi tarastatud tänavate kaupa üksnes erinevaid hotelle - nii kortermaju meenutavaid, klassikalisi suuremaid hotelle, villa tüüpi majutusi ja ilmselt leiab sealt igas hinnaklassis midagi. Minu jaoks tundub see koht veidi hingetu kuurort, kus on hea ehk basseini ääres vedeleda või rannas päikest võtta ja mugavalt päevatrippe hotellist osta. 

Maspalomases on siiski ka oma võlu - liivadüünid. Kui ei tea nende olemasolust, siis tänaval autoga hotellide vahel tiirutades neid mitte kuskilt ei märka, kui just infosilte ei loe. Tegelikkuses tuleb auto ära parkida ja minna läbi ühe hotelli võlvialuse ning seal taga, otse mere ääres valitseb justkui minikõrb. Ma ei ole päris kõrbes käinud, aga see, kuidas kõrbe ette kujutada, on täpselt selline nagu Maspalomases liivadüünid välja näevad. Kogu ala on looduskaitse all ning tegelikult mööda düüne kõndida ei tohi, aga turistid teevad seda sellegipoolest üsna mõnuga, riskides sellega, et mõne aja pärast võivad düünid nii olla täielikult hävinud. Düünides on ala, kus viibimine on täiesti keelatud, piirkond, kus võib kõndida üksnes kitsal märgitud rajal sellelt kõrvale astumata ja siis veidi väiksemate piirangutega ala. Meie seal olemise ajal hakkas liivatorm calima just taanduma, kuid päev oli tuuline ja see keerutas mere äärest düünidelt liiva nii tugevasti üles, et me seal pikalt beebiga jalutada ei tahtnud.

Maspalomas oma hotellitihedusega meenutab Kuuba Varaderot ja oma restoranide tänava ning meelelahutusega Mallorca Palmat, kus võib pigem kohata saksa shlaagrit ja leida ehedat inglise hommikusööki kui kohalikku mekki. Kuigi sööke on seal tõesti igale maitsele, siis on ka ehedat kohalikku toitu. Olen aastaid reisidel söögikohti vaadanud paralleelselt nii Foursquare kui TripAdvisori äppidest ning sattunud nii mõnelgi korral üsna headele kohalike poolt antud soovitustele Foursquares. Mitmed söögikohad, eriti väiksemates linnades, pakuvad kohalikele mõeldes endiselt kahe- või kolmekäigulist päevamenüüd Menu del dia, mis on reeglina lihtne kohalik toit. Nii võib heas grillrestoranis päeval saada koduseid toite ja õhtul gurmeetada. Maspalomase restoranide tänaval saime kolmekäigulise päevamenüü (tuunikala salat, kartul kastme ja liha või kalaga ning magustoiduks küpsetatud puding) 12 eur eest inimese kohta. Kõhu sai korralikult täis ja rahakotile liiga ei teinud.

Maspalomase kõrval asub Playa de Ingles, mis on ühelt poolt tuntud kui popp liivarand, teiselt poolt aga väga popp koht teistsuguste seksuaalsete vaadetega inimeste hulgas. Umbes igal kaubandusega seotud tänaval võib leida mõne swingerite klubi või katusega kinnisel turul seksile pühendatud kino, mis mõeldud kõigile täisealistele ja näitab filme juba lõunasest ajast. Meelelahutust leiab igale maitsele ning igav siin turistil ilmselt ei hakka.

Reisi planeerides olin endale ära märkinud kaamlite farmi Maspalomase külje all, kus saab kaablitega ka liivadüünidel matkata. Beebiga matkama minna me küll ei plaaninud, aga kaamleid tahtsime näha siiski. Google Maps hakkas juhatama meid mäe otsa ja kui olime juba tükk aega end mööda mägiteed autoga üles keerutanud, tundus mulle, et asi ei saa päris õige olla, sest väidetavalt on kaamlite juurde Maspalomase düünidest vaid 1,5 km. Kui TripAdvisorist panna sisse sama asukoht koordinaatidega, juhatab see kuhugi mere äärde, mitte mäkke, aga asukohta läbi Messengeri jagades, muutus see taas ära ning meie GPS äpid ei suutnud kokkuleppele jõuda, kus need kaamlid asuda siis ikkagi võiks. Täpselt samal ajal jäi beebi unne, nii et kaamlitega kohtumine jääb mõneks teiseks korraks kuskil mujal.  

Juba mitmendat päeva üritame jõuda kuhugi poodi, et tutvuda kohaliku kaubandusvõrgu võimalustega, aga seni pole see veel õnnestunud. Olin ammu kaardilt välja vaadanud meie majutustest mõne kilomeetri kaugusel asuva Carrefouri, aga kui sinna navigeerida tahtsime, teatas süsteem, et sel kellaajal on Carrefour suletud. Siin on äride ja söögikohtade lahtioleku ajad mulle veel arusaamatud. On osa söögikohti, mis on avatud hommikust lõunani, siis osa avavad end ainult lõunaks, ca 11-15, teine osa hiliseks lõunaks, 13-17 ja õhtusöögikohad teevad end lahti reeglina 18-19 paiku. Nii et üsna tavapärane on, et üks koht sulgeb ja teine avab end, vahepeal on need mõneks tunniks suletud ning kui mööda tänavat ringi jalutada siltidesse süvenemata, siis on tunne, et mingid kohad on koguaeg kinni. Ja kui koht hakkab end sulgema ning teenindaja ei viitsi turistile tulla ütlema, et me kohe sulgeme, siis nad lihtsalt ignoreerivad ootavat turisti kuniks turist ise lahkuda suvatseb. Üldises plaanis on teenindus enamjaolt üsna familiaarne ja sõbralik ning Hispaania kohta ka üpris kiire. Kuna ruumi on piiratult, siis tuleb lauad ringluses hoida ja see eeldab märkimisväärselt head tempot.

Mogan Mall on keskmise suurusega kaubanduskeskus mitmete söögikohtadega Puerto Ricos, linnas, mis jääb Mogani ja Maspalomase vahele. Puerto Rico on selgelt turistile orienteeritud väike ja nunnu sadamalinn, kus majad on ehitatud kahe mäe külgedele ning keskel orus asub kaubandus. Sellel linnast on mõnus suvine puhkusehõng. Kuigi ka siin on väga palju hotelle, siis need ei kriibi silma, vaid on enamjaolt ehitatud trepjalt mäe jalamile vaatega merele. Kui tulla nädalaks hotellipuhkusele ja otsida majutust, siis ma eelistaks iga kell Puerto Ricot või Playa de Moganit suuremale Kuuba Varadero stiilis kuurortile. Ja kui omal rattaid all pole, siis Maspalomase ja Puerto Rico vahet käib tasuta Mogan Malli buss, nii et liikuma saab pigem lihtsasti.

Puerto Rico on romantiline koht. Rannapromenaad, liivarand, mereäärsed restoranid, imeline vaade hotellitubadest ja piki mereäärt kulgev autotee, kui päike just seljataga õhtusumeduses merre loojub. See kõik on piltpostkaardilikult ilus ja hing rõõmustab seda kõike nähes. Ma olen reisimisest rohkem puudust tundnud, kui seda ise taipasin. Me oleme nüüd päriselt puhkusel. 

M video: https://youtu.be/Mxv-2MqysLQ?si=_1bhpOASBjiIUnMZ

















Kommentaare ei ole: