Jäin ühes letis vaatama üsna korralikku nahast näekotti. Seal oli mitmes erinevas värvitoonis, nii et silmitsesin seal neid ja mõtlesin, kas midagi sellist võiks ka minu kappi kuuluda. Kunagi sain Mallorca tänavaturult suurepärase väikse nahast käekoti vist umbes 10 euro eest, mis mind aastaid hästi teenis, kuniks nahk koledaks kulus. Suur oli minu üllatus, kui vanemast härrasmehest müüja mu juurde astus ja koti hinnasilti näitas - 125 eurot. Turult. Ja see pole isegi mitte käsitöö. Kui ta kuulis, et olen Eestist, rehmas ta korra käega ja ütles, et minuga pole mõtet pikalt kauplema hakata, teeb mulle kohe soodushinna -50% ja saan 65 euro eest koti omale. Tänasin pakkumise eest ja loobusin. Tundub, et eestlased on siin omajagu tingimas käinud.
Kui muidu kohtab pealtükkivaid kaupmehi ainult turisti meka randades, kui ülitumeda nahalised noormehed pakuvad igas söögikohas ja rannas visalt päikeseprille, rannarätikuid, kotte ja vahel ka t-särke, siis turu müüjad on samast mastist - astuvad julgelt ligi kohe, kui nende leti poole pilgu pöörata julged. Selline aktiivne müügitegevus ei ole tegelikult Kanaaridele omane ja enamikes kohtades saad tunda end mõnusa eestlasena, kes ei pea kellegi teisega suhtlema ega järjepidevalt ei ütlema. Muidugi on turul ka teisi kauplejaid, kes rahulikult oma boksis istuvad ja aega surnuks löövad, peadpidi telefonis istudes või pikki kõnesid tehes, nii et kui tahadki millegi hinda küsida, siis alati pole seda tähelepanu lihtne saada.
Turul leidub ka hulgaliselt käsitööd: on metallist valmistatud ehteid ja nahast punutisi, mis kõik on omanäolised ja hea kvaliteediga. Käsitöö oskus on Tenerifel laias plaanis üldse üsna kaduv kunst, mida seni on pärandatud põlvest põlve, kuid teatud traditsioonilisi tetegvusi enam teha ei osata, nii et pigem on hea tunnustada neid, kes veel midagi ise teevad.
Los Cristianos on üks kolmest peamisest turisti peatuspaigast Tenerifel lisaks Costa Adeje ja Las Americasele, mis kõik asuvad rannikul kõrvuti. 1860datel oli Los Cristianos olnud väike kaluriküla, kuus oli kolm ühekordset, üks kahekordne maja ja kuur. Nüüd on siin lugematu arv hotelle, nii et kolmiku peale kokku külastab seda piirkonda ca 5 miljonit turisti aastas. Täna on kalurikülast asi kaugel, kuid sadam, kust käivad praamid usinasti kõrvalsaartele ja väljuvad delfiini- ja vaala vaatluse retked, on endiselt alles ja tiheda kasutusega. Kunagi sai siinse piirkonna õitseng alguse just sellest looduslikust sadamast, mis kujunes paljude kaupade jaoks oluliseks teekonnaks.
Eesti keelt kuuleb siin harva, kuid siiski oleme üksikuid eestlasi siin-seal kohanud, olgugi et Los Cristianos on üks eestlaste lemmikkohti majutuseks. Istusime lõunaks Los Cristianoses rannapromenaadil asuvasse restorani ja veidi hiljem sattus meie kõrval lauda eestlastest paar. Üks, mida eestlaste puhul märganud olen, on enne söömist käte desinfitseerimine, mida paljud inimesed täna enam ei tee, kuigi täpselt 5 aastat tagasi praegu oli viimane nädal enne koroona piiranguid. Kui kõrval lauas tehti käed Chemisepti antiseptikuga puhtaks, polnud juttu vaja kuuldagi. Mul omal on samasugune pudel koguaeg lapse kotis kaasas. Hiljem tegime kõrval lauaga veidi juttu ka - nad on siin sama kaua olnud kui meie, ent lähevad homme koju ja see pole nende esimene Tenerife külastus, kuid päikese puhkus ja mitte millegi tegemine on siin hea. Eks see ole kuidagi sisse harjunult veider, et välismaal on võõrad eestlased suured sõbrad ja Eestis ei tunne oma oma ära.
Eestis pole ma suurem asi riidepoodides käija, sest valik on piiratud ja hinnad kohati üpriski krõbedad. Selle eest reisidel meeldib mulle vaadata, mida siin pakutakse ja nii sätin ma võimalusel reisi alati mõne suurema shopingu. Võtsime ette Galeon outleti ja Siam Malli.
Galeon outleti reklaami olen ma saarel ringi liikudes märganud ainult ühes kohas - lennujaama lähedal kiirtee ääres reklaamtahvlil, mis pani mind arvama, et see brändipoodide outlet asub kuskil seal kandis. Tegelikult on Galeon hoopis Los Cristianose ja Las Gigantese vahel saare lõuna osas, kuid ka mäe küljele ehitatud majade vahele peidetud kolmekordse ostukeskuse lähedal ei viita ükski kiri, reklaam ega silt sellele, et seal samas on poodlemiseks sobiv koht. Umbes nii, et kui juba siia oskasid tulla, ju sa siis tead ja kohalikud teavad nagunii. Meie Gran Canaria kogemus näitas, et outleti kultuuri Kanaaridel pole ja minu ootused olid üsna madalad. Mõned tuntumad brändi nimed küll Galeonis on, aga tegemist on pigem väiksemat sorti paarikümne poega tavalise kaubanduskeskusega, kus on justkui tavalise ale perioodi hinnad. Ühesõnaga, ei midagi erilist ja suuremat sõitu sinna eraldi ette võtta ei tasu.
Siam Mall see-eest on suurejooneline kaubanduskeskus, kus ilmselt võib vabalt veeta terve päeva mööda poode kolades, ilma et ise märkaks, kuhu aeg kadus. Seal on esindatud nii mõnedki suuremad ja kallimad brändid kui ka lihtsamad ning tavapärasemate kaupade poed nagu Zara, H&M ning Lefties. Lefties oli meie eelmise aasta avastus, eelkõige mõistlike hindadega lastekaupade osas. Kuna tegemist on Mehhiko brändiga, siis minusugusele lühijalgsele leidub seal valikut küll, aga M jaoks on pikkade käistega asjad pigem lühikesed. Lefties on väga kaasaegne - kui riietuskabiini lähed, teab süsteem juba koridori sisenedes mis asjad sul käes on ja palju neid on, nii et pole eraldi vaja inimest kontrollima ega piirata kabiini kaasa võetavate esemete arvu. Kui midagi ei sobi, ei pea neid kuhugi poetama, vaid saab julgelt peale kabiinis välja astumist metall luugist sisse lükata ning müüjad teavad need ostusaali tagasi paigutada. Kui ostu tegema hakkad, siis jalutad oma ostude hunnikuga otse iseteeninduskassase, mis juba teab täpselt mis asjad sul käes on ja neid eraldi kuskilt läbi piiksutada ükshaaval ei pea. Makse tehtud, ootad hetke kuni RFID kleeps toodetel deaktiveeritakse ja võid vabalt poest lahkuda. Kui just midagi uksel piiksuma ei hakka, nagu meil juhtus. Lähedal olev müüja haaras oma nutiseadme järele ja näitas meile ekraanilt särgi pilti, mis teatas, et ta on deaktiveerimata, ainult et sellist särki meil kotis polnud. Müüja kehitas õlgu, vabandas meeldivalt, vaatas meie lapsele otsa ja tegi sõrmedega südame, kui nunnu ta ikka on.
Ööpimeduses oma reiskoju sõites märkasin äkki vasakul auto aknas tumeda maapinna kohal suurt oranži kera. Kahtlesime korra, kuid see oli tõesti kuu. Nii suurt, madalal ja oranži kuud ei ole ma veel kunagi varem näinud. Meie reisikodu akendest ega õuekoridorist kuu ei paista, aga M tuli mõttele, et tänav eemalt mere rannast võib kuu näha olla. Kui me autoga kaljusesse randa jõudsime, vajus mul suu sõna otseses mõttes lahti - suur ümmargune ikka veel oranž kuu oli tõusnud just mere kohale ja ookean peegeldas vastu kollast kuu sära. See oli vapustav vaatepilt. Midagi nii hämmastavalt ilusat polnud ma looduses ammu näinud ja sellist kuupaistet mitte kunagi. Telefoniga fotole seda püüda oli ilmvõimatu. Lisaks meile olid rannas veel mitmedki kohalikud, kes olid tulnud seda võrratut kuupaistet imetlema. Loodus on ikka imeline.
M pani rannapäeva ja kuupaiste videosse: https://m.youtube.com/watch?v=lqHmnSS2yRs
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar