Aaloe on minu teadmises olnud juba väikesest saati kui üks väga kasulik taim. Emal kasvas aaloe potis aknalaual ja aeg-ajalt ta sealt lehe võttis ning mahlaga kriime ja põletatud kohti määris. Kui kuulsin, et Kanaaridel kasvatatakse aaloed ja aaloe farmi on võimalik külastada, oli see üks soovidest minu reisinimekirjas.
Kui L, S ja L veel Tenerifel olid, sattusime mägisemast põhjast tagasi sõitma, nii et ühtäkki tervitas meid tee ääres eestikeelne silt Tere tulemast! Lisaks teistele keeltele samal sildil. See oli Finca Aloe Vera farmi väravas, mis tolleks päevaks oli juba suletud, aga kuhu täna tagasi läksime. Tegelikult on neil kasvandusi veel Tenerifel Guimaris ja Gran Canarial. Kui nende tootevalikut nägin, tundsin sealt ära pudeli, mille eelmine aasta Gran Canarialt kaasa ostsin ühest aaloe poest. Vot siis, milline taaskohtumise rõõm ja ju ma ikka sellesse istandusse jõudma pidin.
Aaloe taimi on tegelikult mitmeid, kuid vaid üks neist on tervistav ja ohutu - aaloe vera. Muud aaloe sarnased taimed võivad olla üpris mürgised, nii et kui näed aaloed, aga sellel pole pikka õisikut, mille kroonlehed näevad välja nagu miniatuursed banaanid, siis ära seda taime parem puutu. Aaloe Vera taime õisik on söödav, sellest tehakse munaga omletti, aga võib ka niisama toorelt süüa. Maitse poolest on need kroonlehed kevadiste kaunadega koos söödavate herneste moodi.
Aaloe ei paljune läbi õisiku - paljud õied on kas ainult isased või hübriidsed ja head taime sealt ei tule, isegi kui see kasvama peaks minema. Küll aga kasvatab aaloe taim omale igal aastal ca 50 taimebeebit, mida ettevaatlikult eraldades suurest taimest eraldi istutatakse ja kasvatama hakatakse. Aaloe ei vaja ka palju vett ja ülekastmine paneb taime mädanema. Siin kastetakse neid korra nädalas ja tegelikult lõigatakse ka õisik maha, ent haigestunud aedniku tõttu õnnestus meil ka õisikut näha. Kanaaridel pidi üldse olema aaloe kasvatamiseks maailma parimad tingimused, nii et siinsed taimed on suured ja lopsakad ning väga hea kvaliteediga.
Aaloe taim saab tootmisküpseks alles 5-6 aastaselt, mil hakatakse talt lehti võtma ja neist tooteid tegema. Esmalt lehed pestakse, siis lõigatakse otsad maha, kust tuleb kollaka tooniga aaloe mahla. Kui seda maitsta, on see väga viha ja see viha maitse kestis suus veel päris jupp aega. Seejärel lükatakse spaatliga maha aaloe lehe välimised kihid, nii et järgi jääb õrnalt mõrkja maitsega täiesti läbipaistev limane aaloe viljaliha, millest hakatakse tooteid tegema. Aaloe ei ole tegelikult kaktus, kuigi ta selle moodi välja näeb, vaid hoopis spargli perekonnast taim. Kuigi spargel on meie toidulaual väga kasulik, tuleb aaloega teatud olukordades pigem ettevaatlik olla - aaloe pidi tugevalt esile kutsuma sünnitustegevust emaka kokkutõmmetena, kui seda süüa või sisse juua. Kui ma veidi vähem kui kaks aastat tagasi otsisin infot, kuidas sünnitustegevust raseduse lõpus loomulikult esile kutsuda, siis aaloe info otsa ma tol hetkel ei komistanud.
Aaloe on oma omadustelt väga kasulik - see aitab psoriaasi, kõõma, põletike, naha kuivuse, päikesepõletuse, juuste väljalangemise, koos meditsiinilise kanepiga liigese ja lihasvalude, päevade valude vastu. Igal juhul on see üks võimas ja väärt taim.
Lisaks banaanidega ja aaloele saab Kanaaridel vaadata ka kaameleid. Meie koduteele jäi väike Camel park, kus kaamlid elasid koos eeslite, kitsede, lammaste, kukkudes ja kanadega nagu väikeses taluloomaaias, kuid kohapealsed ise ütlesid, et see pole loomaaed, vaid farm. Meile anti kätte kaks taldrikutäit viilutatud pirne ning lasti loomade juurde neid söötma. Ainult kaamlitele pirne anda ei tohi, nendele pirnid söögiks ei sobi. Eeslid, lambad ja hobused sõid aga pirne küll suure aplusega.
El Camello linnake, mille servas kaamelipark asub, üllatas meid aga veel omamoodi. Otsisime kohta lõunaks ja seal on järjest tee ääres mitu söögikohta. Otsustasime ühte, välimuselt üsna mittemidagiütlevasse sisse astuda ja sattusime vist piirkonna parimasse liharestorani, mis oli tegelikult väga suur ja mahutab sööma vabalt korraga paarsada inimest. Erinevate veiste lihavalk on väga suur ja vaieldamatult sain parimat burgerit just seal restoranis.
Eile veetsime oma päeva Los Cristianoses. Täna pärastlõunal otsustasime minna vaatama Costa Adeje rannikut, miks ühena kolmest on turistide meelissihtpunktiks. Costa Adeje on kindlalt popp inglisekeelse emakeelega inimeste hulgas. Täna on Püha Patricku päev ning sealsed tänavad olid pärastlõunal täis rohelisse riietatud inimesi ja Iiri pubi tundis juba kaugelt sealse melu ning muusika pärast ära. Iiri pubisid seal piirkonnas igal juhul jätkub hoolega.
St Patrick oli see tegelane, kes kunagi 5. Sajandil Iirimaale ristiusu viis ja kohalikele püha kolmainsuse läbi ristikheina lehe ära seletas. Alates 9. Või 10. Sajandist on 17. Märtsi peetud oluliseks riigipühaks ja kuigi algselt on see olnud usupüha, pole see juba väga pikka aega nii, vaid tähistatakse pigem Iirimaad ja pidutsetakse hoolega. Sel päeval on Guinnessi õlu ja Iiri viskid kohe eriti popid. Lisaks ristikheinalehele ja härjapõlvlastele on just rohelisse riietamine õnne toov ja kõik roheline üldse sel päeval väga popp. Me ei olnud hommikul sellele mõelnud, et midagi rohelist selga panna, ent kui õhtul nägime kahte rohelist autot kõrvuti parkimas meie rohelise lapsekäru taustal, oli päev tõesti korda läinud - igaühele sobilik sõiduk vastavalt vajadusele ja võimekusele, peaasi, et roheline on. Head Püha Patricku päeva!
M pani päeva liikuvasse pilti: https://youtu.be/p8Ih5tmZKpo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar