Eile õhtul hakkas meie rendiautol õli tuli põlema. Kuna parkisime kallaku peal, siis ei pööranud me sellele suuremat tähelepanu, ent täna hommikul sõitma hakates oli õli tuli taas platsis. Kiire kõne Cicarisse ja kuna lõuna lennujaam jäi meile teepeale, siis oli sealt lihtne läbi keerata ja auto ette näidata. Õli oli tõesti otsakorral. Kallati juurde ja olime valmis minema. S rõõmustas, et sai läbi harjutada rendiauto tagastamise teekonna, mis neil homme hommikul ees on, kui saarelt lahkuvad.
Tänane hommik oli selge. Päike siras sinises taevas kõrgel ning mäed olid taamal erakordselt selged. Saare põhja osas oli täna normaalselt soe - auto näitas 22 kraadi, kohapeal posti otsas aga 28. Mida rohkem pealinnast põhja poole sõita, seda rohelisemaks ja lopsakamaks loodus muutus. Tee ääres kasvavad puud ja põõsad õitsevad siin juba kirevavärviliste õitega, samal ajal kui osad puud on alles täitsa raagus. Kuigi ilm oli väga selge, oli mere tagant paistev Gran Canaria siluett vinesse vajunud ja kui poleks teadnud, et seal saar asub, poleks sellest aru saanudki. Kui õhtul Loro Pargist tagasi sõitsime sama teed mööda, siis oli taevas pilve tõmmanud, pilv aga madalale laskunud ja kattis teed korraliku vihmasabinaga. Nähtavus oli piiratud ja tunne oli, nagu poleks sellel teel varem sõitnud. Nii teisiti mõjub see, kuidas ilmastik mängib ümberkaudse looduse nägemisega.
Loro Park on Tenerife kõige kuulsam vaatamisväärsus. See on kaasaegne loomaaed, kus on põhirõhk pandud lindudele ja vaaladele, delfiinidega ja merilõvidele koos teiste mereelanikega, kuid leidub ka esindatust kõiksugustele muudest loomadest nagu ahvid, lõvi, krokodill, jõehobu, surikaadid, punased pandad ja muud sellised tegelased. Loro Park oli meil algusest saadik mõttes, et sinna tahame ühel hetkel kindlasti minna, aga mitte kordagi ei vaadanud ma pargi asukohta kaardil. Reklaami on selle kohta üle saare ning mõttes kuidagi eeldasime, et ju see kuskil vähe lõuna pool saare osas on. Seda suurem oli täna meie üllatus, kui avastasime, et esimene päev, mil tegelikult olime plaaninud Loro Parki minna ja ilmastiku tõttu läksime hoopis saare lääne külge mööda Icod de los Vinosesse, oli see koht Loro Parkiga sisuliselt kõrvuti ja vaid kümmekond kilomeetrit vahet.
Loro Parki piletid soovitatakse netist ette ära osta, kuigi ma pole päris täpselt aru saanud miks. Kohapeal saab piletid kassast pigem kiiresti ja netis on hind sama, mis kohapeal. Sellegipoolest tahtsime olla kindlad, et meil piletid olemas on ja ei pea pikas sabas kuskil seisma, nii et püüdsime eile õhtul Loro Pargi lehelt piletid ära osta, kuid koduleht teatas, et meie telefoni numbrid on liiga lühikesed ja veebist me pileteid ära osta ei saanud. Õnneks on Tenerifel tegutsemas pika ajalooga eestlaste virtuaalne reisibüroo Tenerife Kompass, kes kõiki popimaid pileteid edasi müüb sama hinnaga, mis mujalt saaks. Panin sinna kiire veebibroneeringu teele, aga miskipärast makse kodulehel ei õnnestunud. Juba eile hilisõhtul olid mul Loro Pargi piletid meilis koos firma rekvisiitidega kuhu raha kanda. Vot see oli küll imeliselt kiire teenindus ja äärmiselt usaldusväärne!
Loro Park on koht, kus võib vabalt veeta terve päeva lihtsalt loomi, linde ja kalu vahtides. Sel kohal on küll ilmselt mingi loogika ja struktuur ja kuigi meil olid pargi kaardid olemas, sattusime ikka ja jälle samadesse kohtadesse, kus olime juba olnud ja püüdsime mõistatada, mis meil veel nägemata on. Papagoide esindatus on siin tõeliselt muljetavaldav ja eriti äge on sattuda papagoide suurde lennualasse nende söögi ajal, kui saad neist sisuliselt mõne sentimeetri kauguselt vaid mööda kõndida ja värvikirevaid linde õige lähedalt imetleda.
Kui Loro parki külastades peaks olema aeg piiratud ja valida tuleks vaid üks show, mida vaadata, siis on see päris kindlasti minu hinnangul vaalade show. Merilõvide vinget showd nägime eile Jungle Parkis, delfiinidega oma eelmine aasta Gran Canarial ja veel varem kuskil mujalgi, kuid vaalu reeglina kuskil väga pole. Need suured ja rasked loomad on ikka väga imelised ja mul polnud aimugi, et neid on võimalik selliselt treenida, et nad hüppavad, keerutavad, löövad sabaga vee laksu, nii et esimesed 6 rida inimesi saavad läbimärjaks, lasevad kõhu peal liugu ja lehvitavad sabaga. Lihtsalt võrratu! Aga veel suurem on missioonitunne, millega Loro Pargis loomadesse suhtutakse. Siin tehakse tõelist teadust, uuritakse loomi, nende käitumisviise ja õppimisvõimet. Loomadel lastakse olla eelkõige need, kes nad on ja käituda oma instinktide järgi ning alles seejärel tuleb inimese sekkumine. Nii mõnedki loomad on päästetud surma suust ja ilma inimeste abita ei oleks nad täna ilmselt enam elus. Nii leiti shows osalenud vaal Hollandist väga kehvas seisus, turgutati seal ekspertide abiga üles ja tema uueks koduks sai Loro Park Kanaaridel, kus selgus, et see vaal on kurt ja kurdina ei saa vaal jahti pidada ega süüa. Ka ei õnnestunud vaala peret leida, nii et ta oli hüljatud ja rääbakas, kuid nüüd on tal hoolitsev kodu ja vaal ise paistis eemalt rõõmus ja rõõsa. Loro park toetab enam kui 50 heategevuslikku loomadega seotud projekti üle maailma, et luua loomadele tervislikum ja parem igapäevane elukeskkond. Nii on säästev mõtteviis pargis läbiv - tualetis olev kätepesu vesi tehakse pargi enda poolt mere veest, suveniiridele kulutatud raha läheb loomade hüvanguks, igal sammul rõhutatakse plastiku ohtlikkust meres ja kui show alguses ilmus ekraanile suur Ukraina lipp koos rahu märgiga, tõi see pisara silmanurka. Rahu on oluline, nii loomadele kui inimestele.
Vaalade show alguses käib kaamera mööda publikut ringi ja inimesi kuvatakse suvaliselt suurele ekraanile, mis publikule palju meelelahutust pakub, sest ikka on tore end äkki suurelt ekraanilt kogemata avastada. Kaameramehele tundusime me meeldivat, sest ühel hetkel peatus kaamera L peal, kuvades talle juurde mõttemulli “I’m so sexy” ja seejärel liikus kaamera taas edasi. Ühtäkki oli kaamerapilt aga tagasi L ja S peal, kuvades juurde musitegemise üleskutse, nagu Ameerikas korvpallimängude suudluse kaamera on. Just enne seda jõudsin S kõrval istudes nalja visata, et see oleks küll piinlik, kui kaamera meie peale pidama jääks, kuid õnneks mahtus kaamerasse terve nende pere. Peale S ja L väikest musi kaamera ees suurel ekraanil liikus pilt edasi kahe mehe peale, kes naerma purskasid ja musi asemel teineteist kallistasid. Rõõmu nii väiksest asjast kui palju!
Kui olime pargis kõik linnud, loomad, kalad ja nahkhiired üle vaadanud ning tundus, et võiksime lahkuma hakata, suundusime mööda väljapääsu märke edasi. Ühtäkki avastasime end kuidagi tagasi samast kohast, kust väljapääsu poole minema hakkasime. Hetk hiljem olime kohas, kuhu me varem sattunud polnud ja siis taas kohtades, kus mitu korda juba käinud olime, enne kui jõudsime lõpuks väljapääsuni. Põhjamaine ja hispaanlaste loogika ilmselgelt alati ei kattu.
Tahtsime teha väikese tiiru ka Puerto de la Cruz linnakeses, kus Loro Park asub. Esmalt leidsin peamise vaatamisväärsusena veeaiad, kuid esmalt suutis M kolm korda pargi sissepääsust autoga mööda süüta ja valesti keerata ja siis ei leidnud me ühtki parkimiskohta, nii et vee aiad jäidki meil nägemata. Tegime küll mõnusa kiire jalutuskäigu künka peal olevas linnapargis, mis on eriti popp kohalike koerajalutajate hulgas, ent kui alla mere äärde kesklinna navigeerisime, siis parkimismaja oli suletud ja tee ääred punaseid linte täis, nii et parkida ei saanud kuhugi. Omajagu sagimist oli tänavatel näha, veidi ka politseid, kes rõõmsasti jutustasid ja kuskil sätiti lava üles. Kiire googeldamine andis teada, et homme toimub seal laste karneval, mis täna õhtul ka pealinnas oli, kuid just täna on hoopis karnevali raames meeste kõrgetel kontsadel munakivi tänavatel jooks. Ahah, et selline meelelahutus või. Kui me oleks kuskil siin kandis ja mitte saare teises otsas ööbinud, oleks seda täitsa põnev näha olnud.
Meie esimene reisinädal hakkab lõppema ja ees on planeeritud meeskondade vahetus. Lendasime Tenerifel koos L, S ja L-ga, kes homme hommikul asjad pakivad, lennukile lähevad ja õhtuks koju jõuavad ning täna pärastlõunal saabusid siia M, O ja D, kellega plaanisime osaliselt koos aega veeta järgnevad nädal aega, kuid ootamatult tõusis D-l teisel lennureisil palavik. Nüüd hoiame pöidlaid, et nende pere reis ikka puhkuse mõttes asja ette läheks, haigused kiiresti mööduks ja saaksime ikka osadel päevadel omavahel kokku. Nii et tänasel päeval oli korraga nii pidulik kui natuke nukker maik juures, sest meie esimeste reisikaaslaste puhkus on lõppenud ja meie reisi intensiivsem osa, kus saarega kiiresti tuttavaks tahtsime saada, on nüüd tehtud. Päevad on olnud pikad, ööd lühikesed ja saarest esimene tunnetus käes. Edasi saame saarega tasapisi ja rahulikumalt lähemalt ajutiselt omaks saada.
M tegi lindudest, kaladest ja loomadest väikese video: https://youtu.be/0P1UDgVErHc
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar