Tenerifel on mitmeid toredaid meelelahutuse võimalusi, kuid väga suur osa neist asub saare põhja osas, samas kui lõviosa turiste on saare lõuna osas ja lõunast põhja sõidab ca poolteist tundi. Lisaks tuleb arvestada, et enamus atraktsioone on avatud üksnes valgel ajal, reeglina 9-17, mis tähendab, et kuhugi minek on mõistlik ikkagi juba hommikul, kui see koht just kuskil lõuna ranniku kandis ei asu. Lõuna pool asuvad Monkey Park pisike ahvipark, Jungle Park, mis on pühendanud end lindudele, reptiilidele, merilõvidele ja veel nipet-näpet loomadele, mõned kaameli pargid ja aaloe kasvandused lisaks vähemalt ühele väiksemale veepargile, nii et tegevust võiks jätkuda. Valisime välja Jungle Parki.
Jungle Park on koht, kus võid vabalt veeta pool päeva, ilma et sellest ise ka aru saaks. Jõudsime täpselt lõuna paiku linnu show ajaks, kus kotkad lennutati taevasse ja kutsuti tagasi käele istuma. See oli midagi sarnast, nagu nägime eelmine aasta Gran Canarial, aga täna siin oli pigem vähe inimesi, mis tähendas, et linde sai üpris lähedalt vaadata, kui nad üle me pea lendasid või otse meie kõrval talitaja käele maandusid. Jungle Park ei ole tegelikult väga suur, aga oma veidi segase planeeringuga on siin ringi trampimist omajagu ja see on tõesti nagu päris džungel - taimestik on teede ääres lopsakas ja siin on väga mitmekesine valik väikeloomi koosluses lindude ja teiste tegelastega. Siin on kitsed, ahvid, paar madu, hulgaliselt erinevaid linde, merilõvide ülivinge etteaste, krokodillid, nahkhiire koobas, kus küll hääled olid, aga ühtki nahkhiirt me ise ei näinud, pingviinid, saarmad, merisead, surikaadid, kaktuse ja orhidee aiakesed ning päris kindlasti unustasin siin kedagi ära. Lapsevankriga saab ligi igale poole, välja arvatud kogu pargi kohal rippuvale seiklusrajale, mille läbib veerand tunniga ja bobi kelgu sõidule. See on tõeliselt lapsesõbralik koht, mis oli põnev nii pisikesele kui huvitav ka varateismelisele.
Siinne kliima on kiiresti vahelduv ja ma kipun seda endiselt unustama. Kui rannikul on 21 kraadi sooja ja päike ning rannailm, siis 15 km sisemaale sõites veidi mägedest ülespoole, on ilm juba mõne kraadi jahedam ja võib vabalt sadada, kui pilgu kaugusel mere ääres särab endiselt soe päike. Nii lihtne on ilma alahinnata ja plätude ning suvekleidiga olla 18 kraadises vihmatibas ja jahedamas tuules ning veerand tundi hiljem leida end taas rannaribalt soojast. Kui saare lõuna osas on soe ja kivikõrbene maastik, siis vaid tunnikese autosõidu jagu eemal on loodus roheline, lopsakas, aga niiskem ja jahedam ning kuni 10 kraadi külmem. Nii kiiresti ja lihtsalt muutub see kõik!
Üks asi, mida oleme varem ka Hawaiil märganud, on hommiku ja õhtu erinevus. Kipub olema reegel, et hommik on tuulevaikne ja meri sile ning rahulik ehk kõik oma ujumisel ja päikese võtud tasub planeerida hommikusse, ning õhtul kella 17 paiku tõuseb tuul ja laine, mis pimeduse saabudes taas 19:30 paiku maha vaibub ning soojema ja rahulikuma õhtu õhu toob. Me oleme need põhjamaa inimesed, kes lõunamaale tulles õhtul mere ääres restoranis õues istudes pleedi peale küsivad, sest ookeani tuul on harjumatult läbilõikav, kuigi õues ei ole külm. Pimeda saabudes on endiselt kuidagi tunne, et peaks pikad riided selga sättima, kuigi siin puudub õhtune niiskus millega oleme kodus Eestis harjunud. Meie esimene puhkuse nädal hakkab peagi läbi saama - ei tea, millal siinse kliimaga päriselt ära harjuda jõuame.
M tegi loomadest video ka: https://youtu.be/b72Nm6VyhNk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar