Meie reisikodu linnakese kõrvallinnas Las Galletases on reede hommikuti lõuna sadamas käsitöö laat. Kui muidu on laadad siin pigem sellised, kus müüakse kõikvõimalikku träni ja küsitava kvaliteediga riideid, siis Las Gallettase käsitöö turg on veidi teistsugune. See on suunatud nii kohalikule kui turistile, aga pigem on rõhk käsitöö ehetel, käsitöö riietel, maalidel ja leidus ka köögivilja. See turg oli rahulik ja lihtne, tekitas sellise eriti armsa tunde - valgete katustega väikesed telgid reas sadamakai peal ja kui turukaup läbi vaadatud, saab kai otsas kohvikus väikese kohvi või kokteili võtta ja kai ülevalt serva pealt vaadata, kuidas turistid jettidega lõbusõitu teevad ja jahid sadamasildade ääres laisalt loksuvad.
Mul oli kindel plaan täna päikest võtta, ookeanis käia ja meie reisikodu basseinis ujuda. Ilmataat arvas, et ma teen nalja ning otsustas korralikud pilved taevasse kerida. Õnneks jäi laps just randa jõudes autos magama, nii et valisime kaardil suvalise ranna veidi enam kui poole tunni tee kaugusele ja kui läänes ning põhjas on reeglina jahedam ja pilvisem, siis täna sõitsime suure pilve alt välja ja jätsime selle mägede kohale. Playa de Santiagos, Los Gigantese hiigelkaljude külje all oli helesinine taevas, särav päike ja 28 kraadi sooja.
Siin on parkimisega üks huvitav fenomen. Tänavale parkida reeglina pole kuhugi ja kõik parkimiskohad on hõivatud, aga autode vahetumine on niivõrd kiire, et kui on veidi kannatust ja õnne, siis õnnestub tihti peale mõningast tiirutamist endale parkimiskoht saada. Tegime kolm tiiru ümber ranna kvartali ja üks vaba koht ootas meid. Sama on siin ka parkimismajas, mida leidub tegelikult palju, kui hästi vaadata. Tihti võib popimates kohtades näha parkimismaja juures kirja completo ehk täis, kuid kümne-viieteist minuti jooksul keegi ikka lahkub ja mõni koht vabaneb. Muidugi, kui just pole ülitähtis sellesse parklasse saada, siis suure tõenäosusega on samas mõnesaja meetri raadiuses veel mõni teine parkla, kuhu ilmselt parkida saab, kui vaid mäest üles või alla kõndida viitsib.
Playa de Santiago on väike suvituslinn, mis asub kaljusel pinnal sinise ookeani kaldal. Üles kaljuserva on ehitatud rannapromenaad, kust avanevad imelised vaated kaugusesse, kus ookean ja taevas kokku sulavad ja veidi eemal teises suunas paistab kerges päikese vines La Gomera saar. Kui kaljudelt alla vaadata, pekslevad valgevahused lained vastu kaljusid, nii et kobrutav, kihisev vesi pritsib üles mänglevalt vastu kive. Seal samas rannapromenaadi ääres asub paar restorani, kust avaneb miljonivaade ookeanile, kus turiste vedavad väikelaevad oma päevaseid teekondi teevad. Istusime restoranis ja vaatasime mööduvaid laevu ning päikesesäras sinist ookeani. Jah, elu on ilus.
Viimastel päevadel oleme eesti keelt kuulnud rohkem kui tavapäraselt. Oleme ka üsna turistikates kohtades liikunud ning eestlasi kipub jaguma igale poole. Lõunal sattus restoranis tualeti sappa just eestlane, kes kärsitult nähvas läbi ukse, et lapsel saaksid mähkud kiiremini vahetatud. Rannas päikest võttes kostis eesti keelt nii mõnegi mööduja suust ning õhtul, kui oma koduküla restoranis sõime, kuhu meil vaid paar minutit jala minna on, lõpetas samas restos söögi just üks suurem eestlaste laud ja ometigi ei ole me tüüpilises Eesti turisti sihtkohas. Kui muidu on eesti keel pigem selline, mida julgeb vabalt mujal maailmas rääkida, sest selle oskajaid on maailma mastaabis vähe, siis Tenerife ei ole kindlasti saar, kus eestlane end üksikuna tunda võib ja võibolla tasub vahel ka veidi ettevaatlik olla millest kõvema häälega rääkida.
Playa del Duque on popp koht veidi rikkama klientuuri hulgas, sest just sinna on koondatud kallite brändide kaubamaja Plaza del Duque ning karusema helebeeži liivaga helesinise veega rand on ilus nii silmale vaadata kui mõnus külastajatele. Kuigi see on rand, mida soovitatakse lastega peredele, siis kipuvad seal olema alati tegelikult lained, mis on nii tugeva hoovusega, et väikelast ma vette küll seal lasta ei julgeks. Selle eest saavad aga täiskasvanud lõbu täie raha eest - vasakus ranna servas, otse Duque ümara kindlustorni ääres on tekitatud eemal olevate kividega selline mõnus laine, mis inimesed rannale välja sülitab, nagu keegi kallaks pangega. Nii oli sinna kogunenud paras hulk inimesi vette, kes lainetel end rannale kanda lasid ja siis vette tagasi läksid ning seda looduslikku lõbustusparki väga nautisid. Lained on seal tõesti võimsad ja tulevad rannale nii kaugele välja, et kui hoolega ei vaata, võib tunduda, et rannal on hea lai vaba ala oma asjade maha panekuks, sest meri on kaugel, ainult et hetk hiljem tuleb laine ja ujutab need paarkümmend meetrit liiva oma sahiseva veega üle. Väga mõnus on varbad liiva suruda ja oodata kuni ookeani laine neist üle käib, tagasi tõmbub, märg liiv varbad endasse tõmbab ja siis taas uus laine tuleb. Täna oli vesi selgelt soojem kui kaks nädalat tagasi, mil ookeanis esimest korda ujumas käisin.
Kuigi rannas oli päikseline, jäid seljataha tumedad pilved, mis meil terve päev olid kannul püsinud ja nüüd päikese enda varju tahtsid võtta. See tekitas hetkega rahvaste rände rannast minema, sest varjulises rannas pole pooltki nii lõbus kui päikese käes ja olgugi, et päike soojendab hästi ja siin on tegelikult soe, siis päikese pilve taha minne tundub õhk kuidagi jahedavõitu, olgugi et see on ikka tugevalt üle 20 kraadi. Meie majutuse suur bassein on soojenduseta ja siin näitas täna vee temperatuur 22 kraadi, mis tundus korraks märg ja seejärel päris mõnus. Ookeani vee temperatuur tundus sarnane või isegi veidi soojem. Kui õues on õhtusel ajal või pilves ilmaga sama palju sooja kui on ujumiseks vesi, siis tegelikult pole kurta millegi üle.
Meie kolm nädalat puhkust on läbi saanud ja homme lendame koju. See on nii piisavalt pikk aeg olnud, et tegelikult juba ootan koju jõudmist ja oma voodis magamist. Ei jäänud midagi tegemata, mida oleks tahtnud, aega ei jõudnud, millel kahjutunde maik võiks manu olla. Pole ka liiga pikaks jäänud, et tüdimuse tunne oleks saanud tulla. On mõnus ja hea olla, on päikest ja merd ja mägesid, loodust, linde, liblikaid ja kalu, head sööki ja jooki, toredaid reisikaaslasi ja omaette pere aega. Kõike on jagunud sellesse puhkusesse ja hea on siit koju tagasi tulla. Ehk pakime Eestisse veidi sooja ja päikestki endaga kaasa.
M tegi päevast video: https://youtu.be/nLS7L39-Bl4
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar