Esmaspäev, 27. detsember 2010

Kasutajanime suur saladus

Tükk aega ei ole ma oma veebikoju sattunud. Kirjutada oleks palju ja erinevatel teemadel, kuid pole olnud kas seda pealehakkamist või ajanatukest kiirel Jõuluajal, ent on siiski mõned asjad, mille osas ei suuda ma end mitte vaos hoida ja pean taas haarama sule (klaviatuuri) järele.

2009. aasta kevadel oli mul viimane suurem kontakt (kirjutatud siin, siin ja siin)Swedbankiga (või kuidas seda eesti keeles käänata?) peale mida otsustasin oma rahaasjad sealt pangast minema kolida. Ometigi jätsin sinna alles oma tavalise deebetkaardi nii igaks juhuks, kuigi seda ma vahepealsel ajal kasutanud pole.

Koodikaarte netipanka logimiseks ei kasuta ma enam ammu, sest ID-kaardi kahte koodi on oluliselt lihtsam meeles pidada, kui pidevalt jännata mingite püsiparoolide vahetamise ja muude koodidega. Küll aga sattusin sedakorda probleemi ette, et ei mäletanud kuidagi oma netipanga kasutajanime, ID-kaardiga ilma selleta aga sisse logida ei saa. Samas ei ole üksnes kasutajanimega ilma ID-kaardita ka jälle midagi pihta hakata. Justkui nokk kinni, saba lahti...

Tõmbasin traati panga klienditoele, kust mulle teatati, et ainus viis oma kasutajatunnuse teadasaamiseks, on minna pangakontorisse kohale. Et mul just käepärast ühtki võtta pole ja ükski otseselt teepeale ka ei satu, siis püüdsin leida võimalust, kuidas saaks ikkagi oma netipanga kasutajanime teada.

Postkasti otsingud ei andnud mingit tulemust - ja olgem ausad - miks peakski iseendale meilile saatma netipanga kasutajanime (mental note, et teeksin seda siis, kui uuesti kasutajanime teada saaksin, et oleks vähemasti üks koht, kust vaadata).

Seejärel andis sõber hea idee kirjutada panka digiallkirjaga avaldus. Mõeldud, tehtud. Veidi hiljem helises telefon, kus Swed teatas mulle, et nendel ei ole võimalik digiallkirjastatud avaldust avada ning soovitasid minu murele lahenduseks endiselt kas pöörduda pangakontorisse, kui ise minna ei saa, teha notariaalselt kinnitatud avaldus või võtta sularaha pangakaardiga automaadist välja.

Pangakaardiga raha välja võtmist ei pea ma kuigi mõsitlikuks. Alati jääb üle veel variant otsida kohti, kus saab maksta magnetriba kasutades kuniks raha kaardilt otsa saab.

Ühesõnaga pean ikkagi seadma oma sammud pangakontorisse, et teada saada oma netipanga aksutajanimi. Info, millega kellelgi teisel ilma paroolideta nagunii midagi epale pole hakata. Niipalju siis kõikvõimsast e-riigist ja e-pangandusest!