Kolmapäev, 30. jaanuar 2008

Unistuste mees

Mõningaid unistuste mehe kriteeriumeid:
1) Temaga ei tohi hakata igav;
2) temaga peaks saama jahuda maailmaprobleemide üle kuni varaste hommikutundideni nii, et ei pane aja kulgu tähelegi;
3) ta võiks teha vähemalt pühapäevahommikuti hommikusöögi ja selle mulle voodi tuua;
4) ta peab armastama Stefit;
5) Ta ei pea olema rikas, küllaga peaks raha olema selliselt, et minu järjekordsele kingaostule ei vaadataks kurjustava pilguga... ja raha puudumise või selle olemasolust kodus ei räägita... kuna seda ON
6) ta peab mind jumaldama;
7) ta peab olema suure hingega;
8) ta võiks olla välismaalane või käia ohtrates väliskomandeeringutes;
9) ta ei tohi püüda mind muuta;
10) ta võiks hinnata aega, mida voodis veedetakse... mitte seksimiseks vaid niisama lakke sülitamiseks;
11) ta peab armastama reisimist;
12) ma pean suutma teda austada ja usaldada...
13) ta peab armastama ja asutama minu sõpru;
14) ta võiks aru saada, et kingituste tegemine ei ole seotud sünnipäevade ja jõuludega...
15) ta peaks mind ka armastama ja jumaldama...
16) Ei tohi haiglaslikult armukadetseda. Natuke küsimusi on lubatud...
17) Peab oskama aeg-ajalt lihtsalt musitada.
18) peab armastada tantsida; ning
19) ta peab aru saama, et mulle meeldib kinos vaadata üksnes MULTIFILME
20) ja siis peaks aegajalt huvi tundma eluolu üle. Aga mitte ahistavalt palju.
21) ja kas juba oli, et kallistada peab oskama...
22) ... ja mõnusalt "pinget" üleval hoidma
23) ja voodis peaks olema huvitav, aga see selleks... ja mitte alati voodis...
24) ta peab olema ilus ja huvitav
25) ta peaks olema ajukirurg või keegi selline, et ma saaks talle alt üles vaadata, aga püksid on ikkagi minu jalas

Neljapäev, 24. jaanuar 2008

Vallalise mehe kriteerium

Plaan sõbrannale mees leida, on toonud kaasa päris huvitava tagasiside. Kui olin MSNi endale pannud nimeks "missioon: sõbranna mehelepanek - kandidaate?" siis esimese hooga reageerisid nimele vaid naisterahvad, kes uudishimutsesid, et millest selline nimi ning miks vaja sõbrannale mees leida. Nüüd, kui missiooni algusest on möödas juba mõned päevad, hakkavad vaikselt ka mehepojad huvi tundma. Läheb põnevamaks.

Kus on, sinna tuleb juurde. Ja nii ka seekord. Mehelepandavate sõbrannade hulk on kahekordistunud: nüüd tuleks leida juba kaks vallalist nooremapoolset meesterahvast, kes huvituksid naisterahvastest. Tõenäoliselt läheb sellega ka minu elu lihtsamaks: on pakkuda meestele suuremat valikuvõimalust. Läheb naljakamaks.

Täna pudenesid muuseas jutu sees ka vallalise mehe omadused: armastab laulda, tantsida ja trummi mängida. Seda kõike võib vabalt tõlgendada ka ülekantud tähenduses.

Vallalisele mehele on aga ainult üks kriteerium: ei oma võimalikke komplikatsioonide tekkimise aluseid asjasse pühendamata kolmandate isikute poolt.

Ma ikka oleks pidanud vist juristiks õppima minema...?

Teisipäev, 22. jaanuar 2008

Tõelises talves

On esmaspäeva hommik. Kell on pool kaheksa. Äratab. Keeran otsustavalt teise külje - ma ei ole üldse hommiku inimene. Sinna see läks: mõte minna hommikusse trenni. Otsustan nautida veel oma vaba päeva ja pikka nädalavahetust. Jube mõnus on. Terved kaks eelnevat päeva on sisuliselt maha magatud ja mölutatud. Puhkus omamoodi.

Pool 11 heliseb telefon. Jagelen veidi kulleriga ning otsustan üles tõusta. Mõnus ringutus ning tekk ei taha üldse pealt libiseda. Uimerdan kööki ja söön midagi. Tõeliselt mõnus esmaspäeva hommik. Ah nii need inimesed elavadki, kes nädala sees koguaeg tööl ei pea käima? Võtan ette põhjaliku põrandapesu. Seejärel korralik lõuna uue ärikeskuse trendikas kohvikus. Elu on jube mõnus.

Võtan linnast sõbrantsi peale. Suure kaubanduskeskuse parklas kohtume teisega. Kell on kolm. Alustame teed teise Eesti otsa. Väljas hämardub, sajab vihma. Jaanuar hakkab juba läbi saama, aga talvest pole haisugi. No kohe mitte ei ole. Veidi kahju on. Aga maantee on selle eest üsna hästi sõidetav, pole libe ning autode voor kuigivõrd ei häiri. Peale paaritunnist sõitu on mul taaskord hea meel, et otsustasin Regio kaasa võtta. Paarsada kilomeetrit eemal seisva auto pagasiruumis oleks temast äärmiselt vähe kasu ilmselt. Keerame põhimaanteelt veidi kõrvale ja avastame end ühtäkki justkui kuskilt suurlinna piiripealt: kõik kohad on linnast välja suunduvaid autosid täis, on kerged ummikud. Ilmselgelt sisenesime tipptundi. Ringteedel keerutades tabasin jälle, kuidas ma üle hindasin oma orienteerumisvõimet, ent õnneks juhatavad märgid üsna hästi sinna, kuhu vaja. Võtame suuna Eesti Talvepealinna poole ja ühtäkki hakkab sadama laia ning paksu valget lund. Mida lähemale me jõuame sihtpunktile, seda valgemaks läheb maa ja libedamaks tee. Uskumatu: Talvepealinnas ongi maa valge ja isegi hanged, tõeline talv, ka termomeeter näitab nulli. See on võrratu. Kilkame lumesajus nagu väiksed lapsed.

Peale ürituse lõppu tahtsime teha seda, milleks me siia tulime: minna pubisse. Meie kurvastuseks selgus, et see on juba mõnda aega tagasi kinni pandud. Veidi nördinult sammume pitsa-koha poole. Parimaks üllatuseks on fantastiliselt maitsev imeõhukese põhja peal tehtud pitsa. Hakka siin või tihedamini söömas käima, kui see vaid nii kaugel ei oleks. Lihtsalt pitsa pärast paarisadat kilomeetrit... võib ju vahel ette võtta ka, või mis? Mul on äärmiselt kahju, et pean järgmisel päeval tööle minema. Nii oleks tahtnud veel jääda lund nautima. Lihtsalt vaadata seda vaikset väikelinna õhtuhämaruses, lampide surinas, lumesajus, varjude mängus. Ja seejärel talvist päikesetõusu. Aga südaööst lahutab meid napilt paar tundi ning aeg on ette võtta kodutee.

Umbes 60 km pealinnast vahetame juhtpositsiooni. Kell on ammu kaugelt üle südaöö. Juht pikast sõidust väsinud ja saan esimest korda sõita automaatkäigukastiga. Ennatlikult kerisin ühe jala tagumiku alla, et sidurdamine pähegi ei tuleks. Maantee on tühi. Viimased sadakond kilomeetrit sõidame üksnes ühe rekkaga võidu: meie peatume, tema möödub, tema aeglustab, meie möödume, meie aeglustame, tema möödub ja nii see tee läheb. Tundub, et oleme suutnud talve endaga kaasa võtta: lumesadu tiheneb ning nähtavus muutub kohati isegi üsna halvaks ja tee libedamaks. Aga meeleolu on hea ning tunne kindel.

Lõpuks pealinn. Ronime sõbrantsiga mu külma autosse. Viin ta koju. Enne koduteele keeramist libistan pilgu sujuvalt üle kella. Aeg on läinud tõeliselt kiiresti. Kell on peagi kaks. Uneaega jäänud vaid mõni tund. Äkki meenub, et ahi jäi kütmata ning tuba on jahe, kuid see ei morjenda mind. Mu näol on veider naeratus ja hinges hea tunne. Tõeliselt korda läinud päev. Suurepärane!

Mõistan, mida tähendab vabadus. Selliseid killukese Tõelise Talvega päevi võiks olla veidi rohkem.

Laupäev, 19. jaanuar 2008

Missioon: sõbranna mehelepanek

Kosjakontor on avatud. Ja täies hoos. Mul on uus huvitav hobi, nagu sõbrants ise arvas. Ent tundub, et tal pole selle vastu mitte midagi tegelikult. Niisiis on mul uus missioon: sõbranna mehele panna. Mitte, et ta sellega ise hakkama ei saaks, aga mul peab ju ka põnev olema. Ja natuke värsket verd kuluks ehk marjaks ära. Pealegi tahaks pika laua taha ka vahelduseks saada ning šampaklaase kõlistada. Meeldiv oleks.

Ehk siis kui on kuskil vallalisi meesterahvaid ripakil, võin vabalt kohtingu korraldada. Ainult info on veel puudu :)

Kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Mälestused

Vahetevahel on nii hea kuulda midagi sellist, mille olid natuke unustanud. Kuulda midagi tähtsusetut, ent midagi sellist, mis toob hinge sooja tunde ja naeratuse näeole. Vahel isegi sellise magusvalusa igatusegi. Ikka tahad ju tagasi headesse hetkedesse. Ja niiviisi lollakalt omaette naeratades, unistav pilk silmis, jääd sa teiste seas omaette trennis unistama või kohvikulaua taha istuma. Ühtäkki ei kuule ega näegi, mida teised teevad, vaid kõrmus kumiseb ainult muusika. Ka selline, mida tavaliselt ei kuula. Mälestustel on vahetevahel imeline jõud.

Mõned sellised asjad taastavad hetki ja emotsioone nendes. Uksumatult teravalt on vahel võimalik midagi uuesti tunda, kuigi see tunne on natuke teine. Esimene üllatusmoment on ju möödas, mis aga omakorda ei tähenda, et taas esile kutsutud emotsioon oleks vähemväärtuslik. See võib olla hoopis olulisem, kui esmapilgul näib. Olulisem, et suudad tagasi minna hetke.

Laupäev, 12. jaanuar 2008

Kassiahastus

Sellised asjad juhtuvad, kui:
- on olnud üsna raske töönädal seljataga ning see jätkub
- jõuad hommikul kell 5 koju, aga oled lubanud kella 12ks minna kutsade sünnipäevale
- koju tagasi jõudes roomad voodisse ja 3 teki all lebades arvad, et ikka veel on külm
- eilsest alkoholiga ilmselgest liialdamisest tekkinud pohmakas pole ka õhtuks vel otsustanud lahkuda

Põdemine, kudemine, katki olek, vegeteerimine, kassiahastus. Ilmselt neid sõnu on veelgi, mis sobivad ilmestamaks tänast päeva. Ja tühjad lubadused, mis äkki nii tühjaks ei jäägi.

Aga sai end välja elada, uue klubi ära näha, sõpradega tore õhtu veedetud ning vahelduseks ennast tuulutatud. Vahetevahel on ka sellised päevad lubatud nagu täna. Hea, et homme pühapäev on ja saab veel asjalik olla. Hea, et homme ei pea tööle minema. Väiksed positiivsed asjad.