Lõhnad ja karnevalikuningas

Täna oli meie reisi viimane täispikk päev ja homme hakkame koju lendama, et öösel omas voodis lõpuks magada. Seekord on kolm nädalat tundunud kuidagi eriti pikk aeg, kuigi praeguseks olen selle saare ja asukohaga siin juba harjuma hakanud. Fuerteventura on kahtlemata lihtsalt olemise saar.

Tegime täna oma viimased ostud, jalutasime mööda Morro Jable kaubatänavat ja ehitasime veel liivalosse rannas. Nüüdseks on ilm tõesti ilusaks ja soojaks läinud ning päikestki jagub. Õhtud on soojad, nii et dressika viskasin peale, aga tuulejopet enam vaja ei läinud. 

Shoppamise osas on siin valik veider, sest suuri poode väga pole ja üldiselt on nišikad brändipoed. Lõhnu müüakse palju ja need on reeglina ka soodsamad kui Eestis või mujal Euroopas, nii etoloogia lemmik lõhna võib kätte saada poole odavamalt. Sama kehtib kreemidele, shampoonidele jms igapäeva iluhooldustoodetele, küll aga mitte kosmeetikale. Kui nägin poes juuksuri sarja, mida aastaid juba kasutan, umbes kolmandiku kuni poole odavama hinnaga, küsisin nõu oma juuksuri C käest mida osta ja sain ahhetuse osaliseks, et tal pole isegi samade toodete sisseostu hind nii soodne. Ent kallimal kosmeetikal, huulepulkadest, ripsmetuššidel ei ole hindu mitte kuskil väljas ja see on üsna tüütu ning üldiselt ei viitsi ma küsima ka minna. Otsisin siit omale uut ripsmetušši, mida saab 38 kraadise veega lihtsalt maha pesta, kuid siin polnud keegi sellistest kuulnud - küll aga soovitas mulle teenindaja Lancôme ripsmetušši eemaldamise tušši, mille olemasolust polnud mul aimugi. Leidub ikka põnevaid tooteid.

Morro Jable karneval toimub linna peaväljakul, mis on meie reisikodust ümber nurga mäest alla mõnisada meetrit ehk mõnusalt lähedal. Hotelli piirkonnast jääb see umbes poole tunni jalutuskäigu kaugusele ja niisugune lähedus annab hea võimaluse sealt igal õhtul korra läbi jalutada ja vaadata, mis seal täna toimub. Ka väike M on selline karnevali fänn, et tahtis kindlasti täna oma Minnie seeliku selga ja kõrvad pähe panna, kui karnevalile läheme. 

Sättisime esmalt end reisi viimasele õhtusöögile ning kui M sättis endale väikese M Minnie kõrvad pähe, naeris kelner, et täna on karnevali kuninga valimised ja veel jõuad. Vaatasin kella ja mõtlesin endamisi, et pool kümme on kõik valimised ilmselt juba läbi, aga jalutame karnevali platsile korraks siiski. Jõudsime lava juurde just hetkel, kui Minnie kostüümis naine laval teadvustas hispaania keeles, et nüüd tuleb lavale esimene kandidaat. Kahtlesin korra, kas sain ikka hispaania keelest õigesti aru, aga nii ta oli - sattusime ajaliselt jackpoti otsa, sest just sel hetkel avanesid laval väravad ja nende vahelt astus välja poopaljas sulelise pea- ja seljakaunistusega muusika rütmis tantsiv meesterahvas. Kuninga kandidaate oli kolm ja oh oli see alles vaatepilt! Eesti meest vist sellisena laval ei näeks kunagi. See karnevali trall ja need esinemised, see vaeva nägemine, kostüümid ja rütmid - see on midagi väga ägedat ja absoluutselt kogemist väärt. Karnevali kuninga valimine oli üsna ideaalne punkt meie reisile.

M tegi reisi viimasest päevast video: https://youtu.be/mzJOsGxy8Rc?feature=shared

Rohelised mäed, must liiv ja uhkelt ehitud vanaemad

Hommikul ärgates oli taevas ühtlaselt hall japilves ning tundus, et täna on hea päev autosõiduks. L polnud kunagi käinud musta liivaga rannas ja ma tahtsin Mo-le ja L-le näidata lähemalt ka Fuerteventura lamedate tippudega kuppelmägesid. 

Mirador de Sicasumbre mäe tipus umbes 500m kõrgusel olime nüüd reisi jooksul kolmandat korda. Kui seal reisi alguses käisime, puhus nii jõhkralt tugev tuul, et see kärbeskaalus inimesed oleks tahtnud mäe pealt lihtsalt ära viia. Teisel korral oli tuul ka tugev, aga mitte pooltki seda, mis esimesel korral. Täna oli mäkke üles minnes küll tuul, aga võrreldes sellega, mida oleme siin varem kogenud, polnud see tuul isegi märkimist väärt. Ka mäe tipus oli tuul ainult ühes nurgas ja sai isegi rahulikult istuda pingil, ringi vaadata ja vaadet tõeliselt nautida. Tuleb välja, et kuigi selle mäe tipus alati puhub, on tuulel ja tuulel väga suur vahe. 

Mo ja L tõid endaga kaasa päikese ja sooja ning tuul on hakanud märkimisväärselt vaibuma. Päikest on nüüd olnud iga päev ning soojakraadid jäävad pigem 22-27 vahele, mis teeb siin oleku väga mõnusaks. Ka majas sees on põrandad soojaks läinud ning jalad enam ei külmeta, ka pole olnud vaja enam õhksoojuspumba soojenduse peale panna, aga mitte veel ka jahutama. Reisi lõpuks on ka õiged ilmad päriselt kohale jõudnud.

Ajuy kalurikülas oli täna rohkem inimesi kui eelmisel korral, nii et avatud kolme restorani olid ootejärjekorrad. Saime laua samasse rannarestorani kuhu eelmine kord ja kuigi ma reisil püüan valida igaks korraks midagi uut, sest võimalusi on nii palju, aga söögi kordi oluliselt vähem, et kõike ära proovida, siis kuna eelmine kord oli kogemus positiivne, proovisime sama kohta uuesti. Teenindajad jooksid seekord samuti jalad rakku, aga kõrvalt vaadates on selge, et neil pole süsteemi ja tegelikult jõuaks nad palju paremini ja rohkem. Kuigi laua saime, läks peaaegu pool tundi, enne kui saime joogid tellida ning söökide tellimiseks pidime seda paluma kolmelt teenindajalt nagu ka arvet. Kui ainuüksi tellimuse sisse andmiseks läheb peaaegu tund ära, tõmbab see näljasel inimesel emotsiooni oluliselt maha ja võibolla ka seetõttu ei maitsenud toidud seekord nii hästi. Küll aga märkasin menüüs midagi, mida me polnud veel proovinud - gofio escaldado. Gofio on jahude segu, umbes nagu meie kama, millele on lisatud terake soola ja millest valmistatakse klassikalises Kanaari köögis laia valikut erinevaid soolaseid ja magusaid sööke. Gofio escalado on gofio jahust tehtud soolane soe püree, mida serveeritakse punase sibula suurte tükkidega, mida saab kasutada lusika asemel. Kanaaride idapoolsetel saartel lisatakse gofio püreesse ka kala puljongit, nii et igal saarel maitseb see veidi erinevalt. Huvitav, kui kama peenelt ära jahvatada, lisada sellele mugulsibulat ja küüslauku ning võibolla veidi kala puljongit, kas maitse võiks olla võrreldav?

Loodus on siin ikka imeline. Ookeani müha ja võimsate lainete mustale liivarannale laksumine muidu üsna rahulikult merelt paneb hindama ja austama looduse tugevust. Kui Fuerteventura on ainus Kanaari saar millel on looduslikud liivarannad ja enamus randu on siin kollase või heleda peene liivaga, siis must vulkaaniline liiv on nii mõneski rannas esindatud. Sega huvitavam on märgata, kuidas Ajuy rannas must liiv nagu noaga lõigatakse ja asendatakse looduse poolt hoopis punase liivaga, mis läheb üle liivakiviseks kaljuks, mida mööda looklseb kivitee Ajuy koobaste poole. Kui eelmine kord siin käisime, siis olid kaljule viival teel lindid ees, sest õues oli tuuline ja tormine. Nüüd linte enam polnud, ent kalju serval kulgev rada on läbitav omal vastutusel. Kui mööda üsna hästi ette valmistatud kalju külgteed, kuhu pääseb isegi vankriga, üles servale saime, oli seal järgmine silt, mis ütles, et mööda kaljuserva edasi minnes läheb umbes 20 minutit, enne kui eemal asuvate koobasteni jõuda. Väikse lapsega ei tahtnud me seda rada ette võtma hakata, kuigi see oleks, laps käekõrval, läbitav. Koobaste suue paistis ka eemalt kenasti kätte. Küll aga oli sealt kaljunukilt väga ilus vaade alla Ajuy mustale rannale ja vahutavatele lainetele. 

Meie linnas, Morro Jables, käib endiselt karnevali periood. Täna oli seenioride kuninganna valimine. Varasemalt neid konkursse pole õnnestunud meil näha, nii et põnev oli vaadata, kuidas neli vanaema end lühikestes kostüümides, mis kaunistatud suurte ja võimsate seljatagustega, üks haaval lavale astusid ja oma kostüüme esitlesid. Sarnased võistlused käivad erinevates vanuse kategooriates, alates lastest, noorukitest, karnevali kuninganna ja drag queeni valikuni välja, lisanduvad kostüümi auhinnad ja tantsutrupid, orkestrid, satiirilised laulukoorid, sõidukid ja võibolla veel midagi, olenevalt piirkonnast. Iga valimine on eraldi sündmus ja nii saab karneval kesta paar-kolm nädalat, enne kui finaal paraadil kõik auhinnatud üles reastatakse. Kostüümide ette valmistamine võtab kaua aega, on väga suur käsitöö ja võib maksma minna mitukümmend tuhat eurot, lisaks ka kaaluda mitukümmend kilo, vahel enam kui sada kilo. Ja see on kahtlemata aasta tähtsaim pidu. Ning see melu, mis karnevaliga kaasneb, on märkimisväärne. Olgugi, et täna on pühapäeva õhtu ja homme on tööpäev, jagub rahvast karnevali pidustustele ka õhtusel ajal ning kella 21 ajal lavale sättinud bändi jaoks tõsteti väljakult toolid kokku, et tantsuruumi teha ja esimeste taktidega sättisid kohalikud end juba muusika rütmis tantsima. Kui on pidu, siis ikka korralikult.

M pani päevast kokku video: https://youtu.be/VHZjJdzBHnE?feature=shared

Aaloe ja põhja karnevali paraad

Aaloe istanduses olen nüüd käinud kokku kolm korda - kord eelmisel reisil ja nüüd sel korral kahes erinevas farmis. Kui Tenerifel nägimegi vaid ühte farmi, siis Fuerteventural on erinevaid tootjaid üsna mitu ja tundub, et siinne kliima ning muld on selleks soodsam. Mul on õhukesed ja peenikese karvaga juuksed, mida suurem enamus juustehooldustoodetest teevad raskeks või kiiresti rasvaseks ja seetõttu on tihti keeruline midagi sobivat leida, kuid eelmine aasta ostsin Finca Canarias Aloe tehasepoest juuksemaski, mis mulle imeliselt on toiminud ning minu kindel soov oli sel reisil taas sama tehase poodi külastada ja uus juuksemask endale koju muretseda. Kuna Mo ja L pole aaloe farmis varem käinud ning täna jäi täpselt Finca Canariase oma teepeale, oli otsus lihtne. 

Aaloe Vera taim tahab kasvada päikese käes ning kastmist maksimaalselt kaks korda kuus. Kui taime lehed on kõrged ja rohelised ning katsudes kergelt vetruvaid, on taim vett täis ja tema meditsiinilised omadused on nõrgavõitu. Kui panna aga taim päikse kätte, tema lehed muutuvad punakaks või lillaks ja hakkavad vaikselt juba päris tumedaks tõmbuma, siis on ta just selles staadiumis, kus meditsiinilised omadused on kõige paremad ja tarbitavamad. Kui taime lehed hakkavad laiali vajuma, on õige aeg teda kasta, nii et aloe on tark taim ja oskab hästi märku anda millises staadiumis ta on. Aaloe taime saab kasutada meditsiiniliselt alles siis, kui ta on vähemalt 2 aastat vana ja tal on enam kui 10 lehte, kuid farmides lastakse taimel kasvada vähemalt 5 aastat.

Taime kasutamisest kirjutasin põgusalt juba reisi alguses, aga igal visiidil saan jälle targemaks. Kui aloe leht on maha lõigatud ja koor fileerides eemaldatud ning järgi on vaid geeljas, läbipaistev ja lõhnatu tükk, siis pannakse see vähemalt 8 tunniks likku, et sellelt eemaldada täielikult kollane kleepuv mõrkjas laksatiivne osa, mis on seedesüsteemile mürgine ja mida sisse võtta ei tasu, sest sel juhul on tugeva kiire kõhulahtisus garanteeritud mõneks ajaks. See kollane kiht on taime nö veritsemine, mis lakkab vees, ent õhuga kokkupuutel pikemal ajal muidu tekib taas. Seega peab aloe lõige olema alati värske või tasub see vees välja leotada enne taime kasutama hakkamist. 

Aaloe on tugevate kasulike omadustega. Ta aitab hästi põletike ja põletuste vastu nii sees- kui välispidiselt. Kõige paremini toimib puhas mahl, aga see tahab peale avamist külmas hoidmist või väiksematesse konteineritesse jaotades võib seda ka sügavkülmutada ja nii jätkub teda pikaks ajaks. Aaloe mahla veidi veega segades ja juustesse pihustades pidi see aitama juuste väljalangemise vastu ja toitma juukseid väga hästi. Kuna aloe on nii võimsate omadustega, tasuks raseduse ajal neid tooteid suuremas koguses vältida, sest aloe võib ka raseduse katkestada. Finca Canaraias Aloe on loonud ka eraldi tootesarja, mis on segatud meditsiinilise kanepiga, mis on eriti tõhus suuremate nahaprobleemide või valu korral. Eelmisel aastal ostsime kuuma- ja külma geelid kaasa ning vüin öelda, et need toimivad valutava lihase korral tõesti hästi. 

Sõitsime täna põhja, Correlejosse, sest seal oli täna saare põhjaosa karnevali peaparaad ja meenutades meie esmast kogemust Gran Canarial, olid ootused suured, sest tol korral kogesime midagi väga erilist. Tenerifel valmistas karneval eelmisel aastal paraja pettumuse ja polnud sugugi see, mida olime enne näinud, ent täna Correlejos tõmbus suu kohe naerule, kui juba lõuna paiku oli linnavahel näha kostümeeritud inimesi. Kui õhtule jõudis aeg üha lähemale ja tänaval oli järjest enam näha kõikvõimalikke kostüüme ning kell sai 18:30, ei veninudki siin algus ebamääraselt kaua nagu seda Tenerifel kogesime, ka tempo oli märkimisväärselt parem. 

Algas karnevali rütmide trummipõrin. Peatänava täitsid Ladina-Ameerika rütmides tantsivad sulgede, briljantide ja kirevate värvidega kaunistatud naised, kostümeeritud orkestrid, karnevali perioodil pärjatud trupid ning suured autod uhkete, suurte sulgedega kaunistatud, värviliste ja grandioossete troonidega, millel istusid nii kuningannad kui printsessid erinevates kategooriates. Neile järgnesid auhinnatud meeleolukad peobussid ja kostümeeritud inimesed. Meeleolu oli tõeliselt ülev. Naeratus oli kõrvuni - see oli see sama tunne, emotsioon ja kõrvuni suuga naeratuse tunne, mida ootasin karnevalilt. See oli nii ehe, siiras ja täpselt selline, nagu piltidel välja näeb. Minust on saanud karnevaliturist ja see meeldib mulle. Gran Canaria ja Fuerteventura Corrolejo karnevalid on kindlalt need, mida julgen soovitada nii kogemuse kui emotsiooni osas!

Ilm oli küll päeval soe, aga tuulisem. Kui liivakõrbest Corrolejo külje all läbi sõitsime, kattis teed meile väga tuttav vaatepilt, ainult veidi teistmoodi - teel ei olnud lumetuisk, vaid liivatuisk, aga välimus oli ülimalt sarnane, ainult temperatuur ja värv olid teised. Tuul kujundab siinset liivamaastuikku oma osava kunstniku käe järgi ja kuigi olime samas kohas, aga paar nädalat hiljem, olid liivaluited ja düünid seekord veidi teise kujuga, kuid see liiva sõredus ja pehmus oli endiselt sama. Saharasse ei olegi vaja minna, et saada liivakõrbe kogemust. Ka Gran Canarial on lõunas liivakõrb, kuid see siin Fuerteventural tundub kuidagi ehedam ja loomulikum. Päris kõrbe oleme näinud oma reisil Abu Dhabisse, kus oli tõesti lõputu liivaväli, aga see on kuidagi teistmoodi, kui su silme ees on justkui suur rand, mis lõppeb helesinise ookeaniga või lihtsalt lõputu liiv, mis oma grandioossuses võimsalt mõjub. Erinevad, aga kogemuse mõttes ka veidi sarnased.

Correlejos oleme nüüd kolmandat korda ja seni on siin alati jahedam tuul kui lõunas, hoolimata päikesest ja soojemast ilmast juba veidi üle 20 kraadi. Esimesest külastusest õppisin, et alati peab siin kaasas olema midagi tuulekindlat. Teisel korral puhus õhtul õues nii jahe tuul, et külm hakkas ka ühe kihiga riietusega. Seekord pakkisin vajalikud riided kaasa, kuid jätsin nad autosse ja kuna auto saime parkida Hiperdino toidupoe maa-algusesse parklasse, siis muidugi õhtul, kui päike loojus ja pimedaks läks ning karneval kogu oma säras võimsat melu tekitas, tundus õues päris jahe, kuigi oli isegi 16 kraadi. Ka väiksel M hakkas jahe, kuigi tal juba oli pusa ja sort shell jakk seljas - kuna olime kauba tänaval, tundus mõistlik proovida esimesest suvalisest poest talle pikad püksid jalga osta, kuid lõpuks selgus, et see on võimatu missioon. Siin lihtsalt ei ole müügil laste riideid. Pusas, t-särgid ja mütsid on, aga ei midagi muud. Lasteriideid müüvaid poode olen ma seni kohanud üksikuid ja need on pigem suunatud niši kaupadele, aga igapäevaseid tarbeesemeid ma tõesti ei tea, kust Kohalikud ostavad. Nagu ka karnevali kraami. Need poed on kas kuhugi nii ära peidetud, et ma ei oska neid kuidagi leida või neid polegi olemas. Aga kohalikud on ju kõik riides. Ehk et ma ei ole siini aru saanud, kust kohalikud päriselt oma riideid siin saarel ostavad.

Correlejost Morro Jablesse on umbes kaks tundi sõitu, nii et kui olime karnevali juba poolteist tundi jälginud, pakkisime end samba rütmide saatel minekule, puus kaasa nõksumas. Tegelikult kohtusime karnevali rongkäiguga hetk hiljem veelkord, kui autoga linnast välja hakkasime sõitma, siis ristusime karnevali teekonnaga, mida politsei viisakalt kinni pidas, et vahepeal korraks liiklust läbi lasta. Karnevali paraadi ots oli jõudnud kahe tunniga algusest juba päris lõppu ja lõpp paistab karnevali rongkäigul alati olevat mere ääres. Karneval - see on pidu sinus eneses, ent lase oma fantaasia välimuse jaoks välja!

M tegi karnevali klipi: https://youtu.be/eUOIl_FLN1I?is=FZPLveewDvdwOpPL