laupäev, 5. oktoober 2024

To Buy or not Dubai ehk Stopover Istanbul

Turkish Airlinesil on võimalus nende kulul teha stopover Istanbulis, kui kahe lennu vahe on vähemalt 20 tundi. See tähendab tasuta ööbimist 4- või 5 tärni hotellis koos hommikusöögiga. Kuna tagasi lennu aegu ühegi mõistliku kellaajaga valida ei olnud, siis tundus väga hea idee üks öö Istanbulis veeta. Oleme korra 14 aastat tagasi teel Austraaliasse Istanbulis 24 tundi olnud, aga rohkem me Türki jõudnud pole, nii et laias laastus on Istanbul ja Türgi meie jaoks avastamata piirkond. Tol korral küll natuke Istanbuli nägime ja sellest on meil kustumatud positiivsed muljed.

Naabrinaine R ütles, et usalda elu. Targasti öeldud sõnad. Seda enam arvestades, milline kontrollivajadus mul asjade üle on, olgugi et paljusid asju ei saa elus mõjutada ja on kuidas on. Kui rääkisime naabritega sellest, kuidas me Tallinna lennujaamast koju saame, sest vajame beebile lapsetooli (ja selgelt mõtlen siin olukorra liiga keeruliseks), siis transport Istanbuli lennujaamast hotelli oli meil organiseerimata. Olin enne reisi püüdnud oma 15 aastat Istanbulis elanud kolleegiga rääkida ja soovitust küsida, kuidas tellida lennujaama ette takso koos lapse tooliga, aga ei saanud sellele vastust. Kirjutasin ka meie 14 aastat tagasi M poolt lennukist üles korjatud türklasele H-le, ega tal juhuslikult vaba õhtut pole meiega taas korraks kohtumiseks ning ühtlasi anda soovitust takso osas ning sain vastuseks, et õhtu on tal perekondlike plaanidega kinni, ent ta isa töötab VIP transpordifirmas, mis saaks meile teenust pakkuda. Reisi ajal sattusin oma Linkedini postkasti harva ja nii see vestlus jäi venima kuniks õhtul enne Dubaist äralend kirjutas H mulle otse WhatsAppi, et tal plaanid muutusid ja ta saaks meile ise lennujaama vastu tulla. See oli lausa imeline pakkumine. Jah, usalda elu. 

Meie äralend Dubaist lükati veidi enam kui tunni jagu edasi. Praegusel ajal on enamus Pärsia lahe äärset lennugraafikut omajagu sassis. Kaks päeva enne meie tagasilendu Dubaist Istanbuli pommitas Iraan Iisraeli. See tähendas rakettide lendamist üle teiste riikide ja täpselt risti üle lennukoridori Dubaist Istanbuli. Ka mõnel meie varasemal reisil on ärevaid hetki olnud, kui on nt pursanud Islandi vulkaan 2010 ja läksime Austraaliasse ega olnud kindel, kas üldse lennukile saame, sest lennud ei läinud ning sõber oli valmis meid viima meie autoga Istanbuli, et jõuaksime Austraalia lennule, ent viimasel hetkel saime siiski lennata Riia kaudu Istanbuli ja seal lennul kohtusime H-ga. Vaatasin kiirelt Flightradarit ja nägin, et lennud on enamjaolt ümber suunatud Dubaist lendama Istanbuli poole üle Qatari ja Cairo, mis teeb lennuaja küll tunni jagu pikemaks, aga pigem lennata kauem, ent turvaliselt. Sellised asjad ei ole kuidagi meie endi kontrolli all, kuid meelerahu annab teadmine, et me ei pane end ise kuidagi täiendavasse ohtu. Sellegipoolest on koju tagasi jõuda alati maailma parim tunne. 

H ootas meid Istanbuli lennujaamas koos oma ukrainlasest naise M-ga. Nad olid võtnud vaevaks eraldi meie jaoks laenata oma sõpradelt turvatooli, et meie laps saaks kenasti õhtustama ja hotelli. Olen liigutatud sellisest pingutusest. H ja M viisid meid Türgi kaasaegsesse liharestorani, mis minu jaoks oli täiesti uudse kontseptsiooniga. Astud sisse justkui suurde turuhoonesse, mille keskel on lauad ja ääres vitriinid erinevate värskete toidu toorainetega. Esimeses on eelroogade valik - erinevate sisudega jogurtgikastmed, täidetud baklažaanid ja viinamarjalehed, juustuga täidetud piprad, seene-oliivi salat, hummus ja teised selle laadsed söögid. Järgmises letis on kõikvõimalik erinev toores liha, nii hakklihast vardad kui juustu sisuga kotletid ja lihapallid, shaslõki vardad, steigid ja lambaliha tükid. Seal samas kõrval hõõguvat grillil küpsetatakse ära su valitud tooraine ning tuuakse sulle lauda restorani toiduna ja tegelikult oledki moslemitele suunatud alkoholivabas restoranis. Nii hõrku ja hästi maitsestatud liha ei ole ma tükk aega saanud. Ja ilmselt on see ka parim lammas, mida ma üldse kunagi maitsnud olen. See oli võrratu restorani kogemus!

Turkish Airlines oli meile broneerinud hotelli Ataköy linnaossa 5* hotelli. Jõudsime sinna alles hilisõhtul peale restorani, väsinult ja soovisime kiirelt tuttu minna. Suur oli meie üllatus, kui avastasime end kahetoalisest mullivannist sviidist 6. Korrusel otse vaatega Istanbuli Marmara sisemerele. Ataköy linnaosa on popp turismis sihtkoht iluteenuste turistide hulgas. Meie hotellis peatus selliseid inimesi, kes olid lasknud enda nina kohendada, juukseid või habet siirdada või mõnda muud iluprotseduuri teha, väga palju, hommikusöögi lauas tundus lausa nagu enamus. Ma ei olnud enne kuulnud, et Türki pakutakse iluoperatsioonideks pakettreise ja seetõttu oli hommikusöögilauas avanev vaade veidi ootamatult võigas, sest tavaliselt hotellis väga palju sidemeis ja paistes inimesi ei kohta, kuid Istanbulis on see omaette ärisuund ning tipptasemel kvaliteediga samal ajal hoides hinda soodsana. 

Istanbulis pööratakse turvalisusele üsna suurt tähelepanu. Kui Dubais harjusime sellega, et igasse muuseumisse minekul tuli läbida turvakontroll, siis türklased on veel ühe vindi juurde keeranud ning igasse kaubanduskeskusesse või muusse avalikku kohta sisendes tuleb läbida turvakontroll jaautomaatrelvadega politseinikud tänavapildis pole sugugi harv nähtus. Meie jaoks harjumatu. Ka selleks, et üksnes lennujaama sisse pääseda, tuleb esmalt läbida turvakontroll, siis alles saab check ini minna tegema ja pagasit ära andma, seejärel läbida passikontroll ja uuesti turvakontroll. Arvestades aga seda, kuhu maailm on viimased kümmekond aastat liikunud, ei tee täiendav turvalisuse kontroll sugugi paha.

Üks tähelepanek lennujaamadest veel: kui muidu on lubatud käsipagasisse vedelikud kaasa võtta 1L kotis 100 ml suurustes pakendites, siis ei Dubais ega Istanbulis ei kehti see nõue veele. Kõik muud vedelikud alluvad rangelt sellisele kontrollile ning suuremad pudelid tuleb ära visata, ent veega turvakontrollist läbiminek on sellistes soojades riikides kuidagi loomulik. Ja vett tuleb lennates hoolega juua.

Kui eelmine kord Istanbuli lennujaamas käisime, oli see linna lähedal vana lennujaam, mida nüüdseks kasutatakse ainult kargo ja VIP reisijate jaoks, kogu muu lennuliiklus käib uues linnast väljas olevas lennujaamas, kuhu ummikuteta sõidab vabalt tund aega. Istanbul ei ole ehitatud ringi kujuliselt ja see tähendab, et autod läbivad reeglina ühte ja sama magistraali, et ühest linnaotsast teise jõuda. See omakorda tähendab, et autosid on teedel palju, ummikud võivad kesta hiliste õhtutundideni ning liikluseks tuleb arvestada aega. Samas kohalikud suhtuvad liiklusreeglitesse üsna loovalt - kuniks vahele ei jää, on kõik ok. Nii võib kohata maanteel sõiduautot, kuhu on mahutatud terve perekond - esipingile neli ja taha viis inimest või vajutada kiirust julgelt üle lubatud piirkiiruse. Tesla automaatjuhtimine on Türgis kinni keeratud ja seda selge põhjusega, arvestades liikluskultuuri. 

Istanbul ei ole Dubai ja seda väga mitmes mõttes, kontrast on suur igal pool. Dubais ei näe kuskil tänaval blinkivaid välireklaame ja ka reklaamtabloosid on üpris vähevõitu. Istanbulis seevastu on tänavad igal pool täis reklaamplakateid ja tekste kuhu iganes neid kinnitada on võimalik. Istanbulis võib endiselt ka restoranis sees suitsetada, kuigi seda tehakse tihti eraldi alal, mille vahelt aga keegi ei vaevu uksi sulgema. Istanbulis on korraga koos rikkus ja vaesus või siis näiline rikkus. Seal on inflatsioon teinud viie aastaga sellise hüppe, et korteri hinnad on tõusnud 11 korda, autot ostes võib hind aga olla kolmekordistunud aasta jooksul ja uut autot ostes ei fikseerita auto hinda, vaid hind selgub siis, kui auto kohal on, aga selleks, et autot üldse osta, tuleb järjekorra tasu maksta. Mõned asjad võivad olla üüratult soodsad, nt turukaubana ostetavad riided maksvad kohati vaid mõne euro, samas kui tippklassi restorani arve võib ulatuda sadadesse ja samal ajal on miinimumpalk ca 500 eurot ja keskmine palk ca 1200 eurot, nii et inimesed ei jaksa enam sammu pidada üha kasvava üürituruga. Ilmselgelt on igas riigis oma võlud ja valud.

Istanbuli uus lennujaam on suur ja üles ehitatud justkui kaheksajalana, nii et keskel on üks suur kaubanduse ala ja siis hargnevad sektsioonid laiali. Seal ei ole harv, kui viimasel hetkel väravat muudetakse, nii et seda infot tasub hoolega jälgida. Võttes arvesse eelmise korra õppetundi väravate vahel jooksmise osas, siis kontrollisime täna hoolega ekraanidelt väavate infot. Jõudsime väravasse, siis toimus vahetuse vahetus ja kogu lennukitäis inimesi saadeti teise väravasse ümber. Tundub, et see on lennunduses Istanbulis selline omaette tögamine või hobi. Ka H rääkis sellest, kuidas palus oma kolleegil kord lennu suunata kõige väljapääsu poolsemasse väravasse, sest tassis midagi rasket, ent viimasel hetkel muudeti värav taas ära ja ta sai kõmpida oma kandamiga risti läbi lennujaama. 

Kui koju jõudsime ja hakkasime kohvreid lahti pakkima, saime veel ühe üllatuse osaliseks. Kevadel Gran Canaria reisi jaoks ostetud uued kohvrid ei ole olnud mu parim valik. Kui kevadel ütles ühe kohvri siseolukorda üles, siis nüüd oli suure kohvri koodlukk otsustanud meiega koostöö lõpetada ja algne kood, mille olime määranud, ei avanud enam kohvrit. M istus omajagu aega ja kruttis numbreid läbi kuniks leidis selle, mis kohvrisuu avas. Oh neid seiklusi.

Meie reisil on olnud palju toredaid ja häid juhuseid, mis on teinud meie reisi palju nauditavamaks ja toredamaks. Täna sattusime juhuslikult Istanbuli lennujaamas kokku sõprade heade sõpradega. Lennukiga Tallinna maandudes saime naabrinaiselt R-lt sõnumi, et ta tuleb meile lennujaama vastu ja ühtlasi astub enne toidupoest läbi, et meil midagi kodus süüa oleks. Oleme saanud reisi jooksul tunda palju positiivseid emotsioone ja sõbralikke naeratusi abivalmis inimestelt, privaatset teenindust nii kõrbe reisil kui lennul Dubaist Istanbuli. Meie beebi on olnud erakordselt tubli reisikaaslane ja sharmantne südamete püüdja. Meil klapib M-ga koos reisimine alati kuidagi hästi ja see koos tolmlemine ning kulgemine toimib meil kuidagi sümbioosis. Jah, usaldada elu. Olen tänulik. 

M väike video ka: https://youtu.be/fIsu8cOtVWI

















neljapäev, 3. oktoober 2024

Klienditeeninduse magus mekk

Täna oli meie puhkuse viimane täispikk päev, mis tähendas, et võtsime rahulikumalt ja valmistusime vaikselt homseks reisi päevaks, tagasiteeks koju. Kui hotelli consierge käest küsisin, kus on parim koht leidmaks suveniire, soovitas ta kõiki neid samu kohti, kus olime juba käinud. Kui algselt tundus Dubai suur ning igal nurgal mõni kaubanduskeskus, siis tegelikult neid, kus tasub käia, polegi nii palju ja ring saab kergelt täis. 

Madinat turg asub Palm Jumeirah lähedal ning see oli esimene koht, kuhu kolleegidega, kellel oligi vaid üks vaba õhtu linna näha ja ostelda, koos läksime. Siis oli meie reis alles nii alguses, et me veel suveniire kaasa ei ostnud ja jõlkusime lihtsalt teistega koos ringi. Nüüd samal siseturul ringi vaadates meeldib see koht mulle aina enam - see on puhas, vähe rahvast, lihtne ja mugav ringi liikuda, siin on tõesti linna üks parim valik suveniire ning müüjad ei ole pealetükkivad. Üks ehtepoe müügimees kuulis meid omavahel rääkimas ja teretas selle peale soome keeles. Kuulnud, et oleme Eestist, oskas ta öelda, et armastab Eestit ja kingitus - nii palju oli üks turist talle mingil hetkel õpetanud, kuid eestlasi ja soomlasi pidi siia tegelikult väga vähe sattuma. Sel müügimehel peab aga olema harukordne mälu, et niimoodi lauseid meelde jätta. 

Tundub, et siinsetel teenindajatel on üldse pigem väga hea mälu. Kui oma autot hotelli ees ootasime, astus üks valet parkimise teenindaja meie juurde ning uuris, ega me enne Andaze hotellis Palm Jumeirahl ei peatunud. Peatume nüüd Hyatti hotelliketi teises hotellis jõe kaldal ning see sama mees oli graafiku järgi meie külastuse ajal Andazes tööl olnud ja mäletas meid sealt. Fenomenaalne mälu ja nutikas töökorraldus, roteerida niimoodi inimesi mitme hotelli vahet.

Meie beebi saab siin ka väga palju lehvitusi ja naeratusi, seda nii töötajatelt kui ka osadele külalistelt. Eriti meeldib meie häbelik neiu veidi tõmmuma nahavärviga inimestele, kes paistavad olevat rohkem lapsesõbralikumad, sest nad astuvad rõõmsalt ligi ja hakkavad lapsega juttu rääkima. Oleme sellega siin nii ära harjunud nagu ka Gran Canarial olles, et kontrast saab ilmselt suur olema. Eile tuli hommikusöögis ilmselt peakokk küsima, kas beebi avokaadot sööb ja tõi talle hetk hiljem viilutatud küpse avokaado taldrikul. Täna meid nähes tõi seesama kokk juba kohe viilutatud avokaado maasikate ja kiiviga. Jaa, see on teenindus ja tähelepanu pööramine, mis teeb tunde tõesti eriliseks. Nii väikesed asjad, aga nii palju positiivset emotsiooni!

Täna oli soe, aga tuuline. Üks tuntuimaid Dubai avalikke randu, Kite Beach ehk tuulelohe rand oli päikese nautlejaid täis, kuid väikese lainetus tõttu poleks seal soojas merevees beebiga midagi teha olnud. Kui hotell just ise oma rannaga kohas ei asu, siis avalikke randu tasub kindlasti külastada. Siin on ka rannas teenused tipptasemel nagu mujalgi - on olemas ujumiseks piiratud ala ja vetelpääste, mereni viib ratastoolile ja lapsevankrile mõeldud kivitee ning ratastooli on võimalik tasuta parkla juurest laenutada kui selleks peaks vajadus olema. Paljudes kaubanduskeskustes on lisaks ratastoolile ka laste kergkäru laenutamise võimalus. Igale poole on tehtud üpris mugav juurdepääs nii lapsevankrile kui ratastoolile. Rannas on olemas ka kütmise pinnaga jooksurada tervisespordiks ning toitlustuse ala erinevate toidukioskitega. Üldse on siin asjad läbi mõeldud ning igas keskuses asub oma toitlustusala ja erinevatesse kohtadesse on üpris hästi viidatud. Ka maanteedel on tihti sildid, mis näitavad kuhu suunda midagi jääb, aga kilomeetrite arv on seal kõrval harva.

Siinne soe kliima tähendab omajagu vee joomist. Vett pakutakse igasuguste teenuste juures tihti ja tasuta. Kuni kullapoes ostu vormistati, toodi meile ootamise ajaks veepudelid. Hotellitoas ootab. End iga päev 6 poole liitrist veepudelit ja kõrbe restorani sõites pakkus juht meile vahepeal samuti vett. Vee joomine on dehüdratsiooni vältimiseks oluline ja nagu minu kõrval Istanbuli lennul istunud naine ütles, siis soojas kliimas tuleb oma mineraali varud korras hoida, siis terviseprobleeme ei teki ja enesetunne on hea. Nii võibki siin üpris märkamatult pudelite kaupa vett juua, mille eest keha ainult tänulik on.

Oleme märganud, et siin reisitakse väga palju väikeste lastega, eelkõige beebidega, nii perekonniti kui üksikud naised mõne kuuse beebiga puhkamas. Täna oli tuul tekitanud ka meie hotelli basseini kerge lainetuse. Kolmekesi seal vees hullata,  nii et beebi oli kord minu, kord M käes, oli üpris lihtne, samas kui sinna tuli üks moslemi naine oma 5-kuuse beebiga kahekesi ujuma. Meie ei julgenud esimest lennureisi ette võtta alla 6 kuuse lapsega ja ma ei kujutaks ette kuskil beebiga kahekesi pikemalt puhkamas. See on korralik ettevõtmine ja sellised lapsevanemad on tõeliselt vaprad.

Pakkisime oma kohvrid kokku ja aeg on koju tulla. Käisime veel viimaseid asju ostmas lähedal asuvas Egiptuse teemalises Wafi Mall kaubamajas Carrefouri toidupoes. Tahtsin kaasa osta datleid. Kui meil on datlid lihtsalt datlid, siis siin on poes neid valikus umbes kümmekond erinevat sorti. Ahah. Mille järgi neid valida, pole aimugi. Lasin müüjal soovitada ja võtsin kahte erinevat. Aga seda ma võin küll öelda, et datleid olen siin proovinud väga erinevaid, osad on väga pehmed, teised kreemised, kolmandad nätskemad ja siis lisaks ka erinevate täidistega, aga ühtki kehva varianti ei ole ma veel kohanud. Datlite magus maitse toob ka edaspidi Dubai päikese meelde.

M tegi video ka: https://youtu.be/-Cp21kTl4jY?si=n5IS_LQsaHhr0Vnf




















kolmapäev, 2. oktoober 2024

Kõrgustesse ja kõrbesse

 Meie hommikud on rahulikud ja pikad, nii et kipume olema valmis hotellist lahkuma alles vahetult enne keskpäeva, ent siis on päike just kõrgel ja UV näit suur ning päikese käes õues olla talumatult kuum. Minu eeltööde tehtud nimekirja olid jäänud järgi peamiselt õues olevad vaatamisväärsused, ent keskpäeval jalutamine ei tule selgelt kõne alla. Mõtlesime Museum of Future külastuse peale, ent selle piletid on päevade kaupa ette juba välja müüdud ja sinna me seekord ei jõua. 

Dubai üheks irooniaks on suur kuldne raam, kuhu on loomulikult võimalik sisse minna ja liftiga üles korrusele sõita, et linnavaateid nautida. Dubai Farme on tehtud muuseumiks - esmalt saab läbida vana Dubai väikese muuseumi osa, seejärel liftiga tõusta kõrgustesse otse raami ülemise osa sisse, kus on põrand osaliselt klaasist, nii et saad sellel kõndida. Tean küll, et see põrand ju niisama katki ei lähe, aga sellegipoolest oli läbipaistvale klaasile paarisaja meetri kõrguselt väga kõhe astuda. Ühel pool Dubai Frame paistab vana Dubai osa oma madalate heledate majadega ja teisel pool uus Dubai kõrgete klaasist imetabaste kujudega pilvelõhkujatega. Dubai vaade muutub nii kiiresti, et see, mida me siin täna näeme, pole paari aasta pärast enam sugugi sama ja dekaadi pärast on ümbrus ilmselt tundmatuseni muutunud. Siin ehitatakse pilvelõhkujaid tippkiirusega nagu ka uusi teid. Siin ei ole miski võimatu.

Olime õhtuks broneerinud endale kõrbe õhtusöögi. Enamus operaatoreid pakuvad beduiini tantsu koos õhtusöögi ja neljaveoliste sõidukite kõrbesafariga, kuid see väikestele lastele ei sobi ja suurematelgi pidi tihti südame pahaks ajama. Leidsin meie enda hotelli reisikorraldaja lauast lõpuks sobiliku pakkumise. Kui algselt oli kokkulepe, et meid võetakse peale 17 ja 17:30 vahel, siis eile õhtul saatis reisikorraldaja teate WhatsAppi, et meile tullakse järgi siiski 16:30-17 vahel, nii et plaanisime ühe mõnusa pärastlõunase ujumise teha ja seejärel end rahulikult valmis sättida, kui ühtäkki saime tuppa telefonikõne, et meie transfer on kohal. 10 minutit varem!

Kõrbereisi broneerides oli meil võimalik võtta ka kallim privaatse transfeeri pakett ning valida konditsioneeritud katusealune õhtusöögiks. Kuna kõrbes peaks õhtul olema umbes 5 kraadi jahedam kui linnas, ei pidanud me vajalikuks konditsioneeri ning olime vabalt valmis jagama transporti kuniks on olemas lapsetool. Meile tuli järgi tutikas must mikrobuss, mis viis meid otse Saharasse ja meid paigutati konditsioneeritud katusealuse laua taha. Olime esimesed, kes kohale jõudsid. Saime perekondliku kaamlisõidu Sahara kõrbe liivadel päikeseloojangul, näha kõrbesse vajuvat päikest, tunda sametpehmet liiva oma varvaste vahel, paitada kotkast enda käel, näha Araabia hobuseid ning jalutada kõrbe kuurortis veidi ringi. Hiljem selgus, et sel õhtusöögil oligi seekord vaid seitse laudkondades, nii et saime endale äärmiselt privaatse kogemuse kõrgtasemel teenindusega. Kõrbe õhtusöök koos beduiini tantsude, kõhutantsu ja tuleneelaja etendusega on tõsiselt äge elamus, mida tasub järele proovida. 

Muide, kaamli tatt, nagu meie hellitavalt karamell kisselli kutsume, ei olegi pruun, vaid hoopis valge. Samas kaamlipiima datlijäätis on küll helepruun, kuid väga kreemine ja rammus. Kaamlid on siin pühad loomad, ent novembris ja detsembris toimub nende suur võiduajamine kõrbe ringrajal. Vanasti kasutati kaablite seljas võidujooksul 5-6 aastaseid lapsi, et aga vigastusi oli palju, on nüüd kasutusel robotid, mis teevad sarnast heli kui laste kisa, sest see pidi panema kaamlid kiiremini jooksma. Lisaks kaamlitele on ka kotkad suuresti au sees. Kes omale kotka kodustada ja välja õpetada suudab, kasutab seda metsikute kanade juhtimisel, et toit laual oleks.

Kohalikud pärismaalased, keda on UAE elanikkonna hulgast vaid 30%, ei pea oma toidulaua pärast aga suuresti muretsema. Kohalikuks sünnitakse vereliini pidi ning kohalikele on kõik riigi poolt tasuta - maja, elamine jms. Tihti näeb kohalikke naisi kaubanduskeskuses jalutamas, nii et iga lapsega on eraldi lapsehoidja kaasas. Nad sõidavad uhkete autodega, mida on majapidamises mitu, elavad suurtes villades, kuid pered hoiavad väga kokku ja on relevantselt õnnelikud.

Meie hotelli, Hyatt Regency Creek Dubai 34., katusekorrusel asub Dubai ainus 360-kraadise vaatega vabas õhus lounge, kust avaneb imeline vaade öisele linnale. Siia alla 21 aastaseid ei lubata ehk lastega tulla pole võimalik, aga M sai siin käia korraks eile ning täna kirjutan vapustava linnavaate taustal oma blogi. Nii võrratu vaatega blogikirjutise kohta polegi mul kõikide nende aastate jooksul olnud.   

M tegi video ka: https://youtu.be/M7qODZuCzQc?si=DS9eR2OTJmiwsPid