Uskumatu, minu meilboks on jõudnud hetke, kus seal on inboxis 7 kirja ja need kõik loetud. 7 sellepärast, et ootavad mingit tegutsemist, mitte aga otsest vastust. Ülejäänud mõnituhat kirja olen ma suutnud vaikselt likvideerida. Täna neist viimased 700. Ma ei oleks osanud arvata, et ma kunagi selleni tegelikult ka jõuan: kirju tuleb lihtsalt igapäevaselt nii palju peale. Aga ka kustutamiseks on vaja aega. Ja selleks, et märgata olulisi kirju, mis muidu kahe silma vahele kipuvad jääma.
Avastasin, et 2 aastat tagasi olin suhelnud ühe endise töökaaslasega, kellega lubasin millalgi kunagi kokku saada. See millalgi kunagi ei ole tänase päevani kätte jõudnud.
2 aastat tagasi oli saabunud mu postkasti päris mitu tööpakkumist, mis mind siis kas külmaks jätsid või huviorbiit oli teine. Mõnda kohta ma polnud ka piisavalt hea. Tänasel päeval vaatasin ma neid kuulutusi hoopis teise pilguga. Ma ei tea ega mäleta, mispärast jäi minu kandidatuur poolikuks tol ajal ühte juhtivasse talendiotsingu firmasse. Ma ei mäletanud, et nad minuga üldse oleksid tol ajal ühendunud, ent kirjavahetus annab sellest märku. Mitte, et ma oleksin hetkel aktiivne tööotsija, aga tahes tahtmata paneb see vahel mõtlema, et kes ja kus ma oleks praegu, kui oleksin vahepeal teinud teistsuguseid otsuseid. Ma ei ole õnnetu, sugugi mitte: mul on väga huvitav ja väljakutseterohke töö, mis annab mulle palju võimalusi enese teostamiseks. Aga kui oleks võimalus korraks piiluda tulevikku erinevate stsenaariumite korral, siis kas seda võiks kasutada?
Leidsin juhuslikult oma esimese blogisissekande blogisse, kus polegi mitte midagi muud, ent mis endiselt netiavarustes ripub. Seal on nimekiri asjadest, mille olen koostanud endale meeldejätmiseks. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Tol hetkel ma tundsin neist tõesti puudust. Tänasel päeval, umbes 2 aastat hiljem, on need mul kõik tegelikult olemas. Kas ma olen selle võrra õnnelikum või pidanud rohkem pingutama? Ei usu, ent paljud asjad teevad igapäevaelu veidi kergemaks küll.
Ilmselt mõnikord peabki lihtsalt olema kannatlik ja ootama, et asjad ise paika loksuks. Elul on sinuga omad plaanid.
1 kommentaar:
kõik juhtub ja tuleb siis kui peab ja on õige aeg. selline arvamine on minule viimasel ajal omaks saanud. ja asjad mida ma varem tahtsin ja ei saanud, siis tagant järgi vaadates, saan aru ja näen, et ma polnudki siis nendeks valmis - järelikult ... polnudki õige aeg :))
aga see on kyll kõva sõna, et postkati nii suurel hulgal tyhjemaks oled saanud!! retsept!
Postita kommentaar