esmaspäev, 26. oktoober 2009

Pipardab

Käekott pipardab. Sõna otseses mõttes. Ja ilmselt tema omanik ka.

Ma kandsin käekotis kaasas väikest soola ja pipra topsi. Nädalavahetusel on kogemata kuidagi pipra tops kotis märkamatult lahti läinud. Nüüd on terve käekoti sisu pipart täis. Ka kõige väiksemad praod. Käekott pipardab.

A. soovitas selle peale, et võiks anda kellelegi käekotti nuusutada, nagu midagi lõhnaks seal sees imelikult. Las nuusutavad ja aevastavad ning püüavad ära arvata, mis "lõhn" see on. Õel, või mis? ;)

Vahetevahel pole lihtsalt minu päev. Ilmselt on igal naisterahval neid päevi, kui hommikul üles ärgates ja peeglisse vaadates ei vaata sealt vastu midagi meeliülendavat. Kohe mitte mingit välimust pole. Täiesti pläss. Nendel päevadel tundub kõik kuidagi tüütu. Tuju on kohe selline viu-viu ja tahaks vaid kodus olla ning teki üle pea tõmmata ja mitte kellegagi suhelda. Ilmselt võib seda nimetada ka bad hair day. Või siis kokkuvõtvalt: One of those days...

Kommentaare ei ole: