Masturbatsioon on kasulikum kui seks

Mulle viidati täna Delfi naistelehe artiklile, millest kujunes väike arutelu, millest kopeerin oma blogisse ainult endapoolse jutulõigu:

"Kui plaanile kindlaks jääd ja seksid näiteks kuu aega järjest iga päev ja seejuures eri asendeis, siis põletad kuu ajaga 4780 kalorit, mis on ühe suure sandwichi ja pudelitäie veini jagu."

P: Aga see tähendab, et saledaks jäämiseks ongi kogu kuu aja toit sandwich ja pudel veini? :D

Artiklist: "... 30-minutiline masturbatsioon võib põletada 100-150 kalorit."

P: hmm, päris põnev sport ;)

Ja lisaks sellele: "... ühe orgasmiga võid põletada 60-100 kalorit."

P: ehk siis ühe masturbatsiooniga on garanteeritud ca 250 kalori põletamine? Ma ikkagi eeldan, et nad räägivad kilokaloritest, mitte lihtsalt kaloritest. Hmm, a kui masturbeerida kuu aega järjest iga päev (250 kalorit x 30 päeva), on see 7500 kalorit, mis on oluliselt suurem kogus kui seksiga.

Järeldus: masturbatsioon on kasulikum kui seks :D

Otsused

Kohutavalt raske on otsustada midagi, mis võib muuta su elu kapitaalselt. Ei ole ühtki garantiid, et tehtud otsus oli õige ja veel enam, mõne aja möödudes, et on võimalik edasi minna sama hästi kui varem. Samas - jänes šampust ei joo.

Eelmise aasta sügisel hakkasin unistama. Mitmeid, suuri ja väga erinevaid unistusi. Omavahel isegi üsna vastukäivaid. Ja neist nii mõnedki on hetkel ükses õhus ja ootel teiste unistuste ja otsuste taga. Kui ei vii täide ühte unistust, siis ilmselt viin teise. Ja unistama peab - ilma selleta jõuab elus harva edasi.

Nädal tagasi sain meilboksi ühe veidi erutava kirja. Lugesin seda ühtepidi ja teistpidi, kuid ei suutnud otsustada, mida sellega peale hakata. Positiivne vastus tähendanuks teatavat riski, ebakindlust, võibolla ka muutusi igapäevaelus tulevikus, küsimusele vastamist, kuidas ma hakkama saan, mõningate unistuste ja plaanide ärajätmist või edasi lükkamist. Palju, millest loobuda ja kas tasukski riskida? Täna võtsin südame rindu ja tegin enda jaoks otsuse. Otsuse loobuda võimalusest ja järgida esialgset plaani.

Ehk on aasta lõpuks aasta alguses tehtud otsustega süda ikkagi rahul?

Dear Nokia, I give up, you won

Avastasin üllatusega, et uus aasta on saabunud. See ühtlasi tähendab, et minu kalendermärkmik sai nädal aega tagasi läbi. Sestap olen püüdnud olulisimaid asju märkida üles kas telefoni või Outlooki kalendrisse. Täna püüdsin neid omavahel taaskord sünkroniseerida, et info oleks täpne ja adekvaatne. Ebaõnnestunult.

Märkasin seda juba varem, et vahetevahel ei sünkrooni telefon sõnumeid arvutiga ära. Aga et mõnesaja kontakti asemel leiab arvuti vaid 43 ning kalendrit ei leia enam üldse...? Mu telefon ei armastanud peale kahte korda garantiis käiku Opera browserit Interneti jaoks. Nüüd aga ei tööta enam tavaline nett ka...

Oh jah. Kas tõesti tuleb mul alla vanduda?