laupäev, 17. detsember 2011

Purunenud lootused

Kui asjad ei lähe nii, nagu sa oled oodanud, arvestanud ja planeerinud, vaid sootuks vastupidises suunas. Sinu pingutustest ja proovimistest hoolimata. Siis on pettumus kerge tulema.

Mis saab siis, kui kõik läheb oodatule vastupidiselt? Alati peaks olema plaan B. Aga kui seda ei ole? Kust leida see jõud ja tahtmine, et kõigega edasi minna? Mis on see, mis toob naeratuse uuesti näole ja annab lootuse? Ma ei oska nende emotsioonidega toime tulla.

Midagi ju justkui polekski nagu juhtunud. Kui sul pole midagi, ei saa sa ka millestki ilma jääda. Aga tunne on, nagu ma oleks kaotanud just terve maailma. Nüüd läheb natuke aega, enne kui päike uuesti paistma hakkab ja maa enam ei musta.

Tundub, et selle aasta Jõulud tulevad mustad. Kahjuks.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et alati ei pea olema plaan B'd. Piisab lihtsalt plaanist või siis ka spontaansusest. Ja kui elu siiski su juba-tehtud plaanid vussi keerab, siis teed uue plaani ja lähed edasi. Pea püsti ja tähtede poole Palmikene! Kõik head asjad juhtuvad just siis, kui sa neid kõige vähem oodata oskad.

Ilusat jõuluaega teile!

Monika

Anonüümne ütles ...

Kas Teil on beebi-plaanid?