Ma ei ole päriselt veel alla andnud suve lõppemise teemal, kuigi puude lehed muutuvad iga päevaga üha värvilisemaks ning teedel ja tänavatel sasib tuul juba langenud pruunikaid lehti. Päike on Eestimaa kohta veel harukordselt soe oma teismetesse küündivate kraadidega, arvestades, et käes on juba septembri lõpp.
Reeglina on sügis olnud minu jaoks külm ja kõle, porine aeg. Harva on selles midagi kaunist, kui puud jäävad raagu ning õues puhub kontideni läbilõikav tuul. Ometigi päikesepaistes värviliste lehtede helk on midagi täiesti uskumatult ilusat. Mäletan ühte sellist hetke, kui Austraalia sügisel nägin punaste vahtratega palistatud alleed, mida jäin ammuli sui vaatama. Ma tean, et see ei kesta igavesti, aga hetk, et seda nautida, on väärt.
Mulle meeldiks nautida kuldset sooja sügist kauem ja pikemalt, enne kui vannun alla poristele pimedatele ilmadele. Kui teisiti ei saa, tuleb seda kuldset sügist ise pikendada seal, kus seda jätkub kauemaks. Kui ilmataat vaid koostööd teeks, siis on, mida oodata.
Reeglina on sügis olnud minu jaoks külm ja kõle, porine aeg. Harva on selles midagi kaunist, kui puud jäävad raagu ning õues puhub kontideni läbilõikav tuul. Ometigi päikesepaistes värviliste lehtede helk on midagi täiesti uskumatult ilusat. Mäletan ühte sellist hetke, kui Austraalia sügisel nägin punaste vahtratega palistatud alleed, mida jäin ammuli sui vaatama. Ma tean, et see ei kesta igavesti, aga hetk, et seda nautida, on väärt.
Mulle meeldiks nautida kuldset sooja sügist kauem ja pikemalt, enne kui vannun alla poristele pimedatele ilmadele. Kui teisiti ei saa, tuleb seda kuldset sügist ise pikendada seal, kus seda jätkub kauemaks. Kui ilmataat vaid koostööd teeks, siis on, mida oodata.
