Rethymno linn on pika ajalooga. Seda on valitsenud mitusada aastat veneetslased ja seejärel osmanid, mistõttu on siin, Kreeka suuruselt teises linnas, arhitektuuriliselt läbisegi nii puidust Veneetsia stiilis rõdud, Veneetsia sadam ja purskkaevud kui ka Ottomani stiilis mosheed ja minaretid. Kui tuli uus valitseja, siis eelnevaid ehitisi ei lammutatud ega purustatud, vaid muudeti ümber uude korda ja usku, nii et kõik segunes. Alles 1913. Aastal ühines Kreeta Kreekaga.
Rethymno linna merepoolsel kaldal asub suur keskaegne Fortezza kindlus. Seda näeb kaugelt nii maa kui mere poolt, kuid autoga selleni jõudes ei saa kohe selgelt aru, kuidas üles kindlusesse ligi saab. Esimese hooga ei olnud liigselt GPS ka abiks. Kuna tahtsime ka vanalinnas väikese tiiru teha, siis uudistasime kitsaid kivitänavaid, mis vaikselt ülesmäge ristisid. Otse Fortezza jalamilt avaneb ilus vaade nii linnale kui merele. Fortezza ise on hästi säilinud kivimüüriga kindluse ala, keset mida on pisike kabel, kuhu saab endiselt küünlaid põlema panna ja eemal kuplitega suurem Veneetsia-aegne moshee. Algselt oli samal kohal Püha Nikolause Veneetsia kirik, kuid osmanid muutsid kiriku mosheeks ja lisasid sellele suure kupli, kuid täna see enam pühakojana ei tegutse.
Kui Fortezzast alla linna jalutada, on teepeal palju väikseid tänavaid, mis mõeldud ainult jalakäijatele. Paljud põiktänavad on ääristatud restoranidega, üks ahvatlevam kui teine ja kui vaadata netis olevaid hinnanguid, on lõviosa neist ülikõrged ehk väga vahet pole kuhu seal sööma minna. Kreeta traditsiooni kohaselt on toidud eelkõige jagatavad, nii võib restoranis julgelt tellida ka erinevaid pearoogi ja neid väikestele taldrikutele julgelt omavahel jagada. Reisimisel on selle suureks plussiks võimalus proovida ära mitmeid sööke, ilma et peaks kahetsema, kui kogemata on valik vale olnud. See eest on omamoodi põnev äraarvamismäng hiljem tseki deshifreerimine, sest enamjaolt on arved kreeka keelsed ja see tähestik on siin pisut keeruline, et sellest esimese hooga sotti saada.
Kreeta söögikohtadel on ka hea traditsioon arve maksmisel pakkuda külalistele maja kulul väike magus amps koos pitsi kohaliku samaka Rakiga. Kui kelner on tülpinud, võib muidugi juhtuda, et maja tervitus jääb külaskäigu lõpus poolikuks, aga seda on üldjuhul harva. Samaka asemel oleme korra saanud ka külmutatud alkoholivaba maasika jooki, mis oli omamoodi mõnus amps. Magusaks pakutakse kas puuvilja ampsu või kreeka jogurtit erineval kujul ja lisanditega nagu vedel mesi, kirsimoos või muud taolist. Kuigi Kreekas on portsud reeglina tõsiselt suured, siis üllataval kombel ägiseva täiskõhu tunde aitab leevendada just väike pits kanget jooki koos magusa ampsuga. Väga suur osa söögikohtadest on perekondlikud, mida peetakse põlvkondade kaupa koos ja nii on siin väga tihti näha lapsi söögikohtades, samal ajal kui nende vanemad ja vanavanemad külalisi teenindavad ja neile sööki valmistavad. Kui õnnestub mõni restoran enda lemmikuks muuta, võtavad omanikud külalisi vastu nagu oleksid need isiklikud sõbrad. Head suhted on siin kultuuris tähtsad.
M pani päevast video kokku: https://youtu.be/LtMj6PuZtUc?feature=shared
