Naljatades on öeldud, et kui ärkad hommikul, olles vanuses üle 40 ja kuskilt ei valuta, oled järelikult surnud. Garantiiaeg, mis kõigile sündides kaasa antakse, saab tegelikult läbi juba kahekümnendates. Ilmselt on eeldatud, et selleks ajaks on inimeselapsel mõistust piisavalt peas, et osata oma tervisele tähelepanu pöörata ning teha juba mõistlikumaid valikuid. Aga kui garantiiaeg lõppeb varem?
Valu on organismi moodus anda märku, et midagi on valesti ja kusagil probleem, millega tuleb tegeleda. Samas öeldakse, et valu ei ole mõtet kannatada, ent igavesti valuvaigistite peale ju jääda ka ei saa.
Kui anektoodis küsib mees naiselt, pakkudes aspiriini, kas tollel on peavalu ning saades eitava vastuse, leiab, et pole põhjust naisel voodielust keelduda, siis päriselus võib kerge valuvaigisti peavalu leevendada, ent mis saab siis, kui valuvaigistid enam valu, olgu see siis peas, seljas, jalas, kõhus või kus iganes, ei leevenda?
Ma ei suuda uskuda, et inimene on loodud kannatama. Tänapäeva medidtsiiniliste võimaluste juures peaks olema võimalus selgitada välja valu põhjused ning tegeleda nendega, mitte üksnes tagajärgedega. Ent miks siis ometigi külastades mitmeid arste, vastuseid ei leita?
Pikalt või pidevalt kestev valu või muu terviseprobleem halvendab oluliselt elu kvaliteeti, muudab inimesed närviliseks ja tahtejõuetuks. Ma olen väsinud valu kannatamisest. Aeg on leida vastuseid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar