Saksamaa asub üsna Wroclawi lähedal. Magasime hommikul veidi kauem, et eelmise päeva sõiduväsimust korvata, sest ummikus tundide kaupa istumine väsitas kohutavalt ära. Kuigi sain magama alles peale kella 3, siis poole kümne ajal kiskusin vägisi silmad lahti, et päev päris maha magatud ei saanud - magamiseks on aega kodus ka.
Kui minu esimene reisiplaan oli sõita Wroclawist hommikul Dresdenisse ja sealt Prahasse ning õhtuks tagasi Wroclawisse, siis Praha plaani viskasin peast juba jupp aega enne reisi algust. Dresden jäi aga mõtteisse alles.
Olin seni kuulnud Dresdenist kui tööstuslinnast ja minu ootused sellele olidki pigem tehased, kui midagi vaatamisväärset. Limiitideta autobahn annab muidugi hea võimaluse suuri vahemaid kiiresti läbida. Nii olimegi napid 3 tundi hiljem, vahepealseks tippkiiruseks 186 km/h GPSi järgi, Dresdenis kohal. Ja Dresden üllatas mind positiivselt.
Sattusime Dresdenisse reedel, mil nii Eestis kui Saksamaal oli erinevalt Poolast riigipüha ja seega kõik suletud (poed, sh toidupoedki). Linn oleks justkui välja surnud. Sõitsime autoga kesklinna poole ja otsisime parkimiskohta. Keerasime ühte maa-alusesse parklasse ning tulime liftiga sealt üles maapinnale - otse Dresdeni südamesse. Niivõrd head parkimiskohta annab leida juhuslikult. Muidugi veider oli ka vaadata lifti kabiini, mis ilmus maa-alt otse keset keskaegsete majadega ümbritsetud platsi.
Dresdeni kesklinn on üsna ilus - seal on romantilisi jõe kaldal jalutamise parke ning imetabaste hoonetega ümbritsetud tänavaid. Mulle tundub, et selle linna panebki paika linna läbiv jõgi, mis jaotab linna kaheks, aga annab Dresdenile eriliselt romantilise varjundi.
Päev, mil Dresdenis olime, oli aprilli kohta harjumatult jahe, tuuline ja pilves, kuid rohi oli jõudnud minna juba kõikjal kevadiselt roheliseks ning mitmed puud-põõsad puhkeda õitsele. Soojemal ajal päikselisema ilmaga on ilmselt paar päeva Dresdenis viibida vägagi ilus.
Kui algselt plaanisime lõunaks võtta mõne bratwursti, mida Dresdenis mitmel pool tänavatel müüdi, siis lõpuks maandusime sootuks šnitsli restorani Schnitzelgarten, mille road on keelt alla viivad, ent tohutult suurte portsudega. See oli ka esimene restoran, kus naiste tualetis olid vabalt saadaval hügieentitarbed, mis on väga ettenägelik ja kliendisõbralik käitumine restorani poolt. Igatahaes, kellel isu süüa tõeliselt mõnusat saksa šnitslit, siis soovitan just sellest kohast Dresdenis läbi astuda.
Oleksin tahtnud meeleldi läbi astuda ka toidupoest, et võrrelda veidi Saksamaa toidukaupade hindu Eesti omadega. Kuna Eestis on toidu hinnad üpriski palju tõusnud viimasel ajal, siis on mul tekkinud tunne, et mujal Euroopas on nii mõnigi toiduaine soodsam kui meil siin ja tahtsin seda fakti kontrollida. Nagunii läksime ju atuoga ja seega pagasi kilode pärast muretsema ei pidanud ning võinuksime kaasa tuua, mida vaid soovisime. Paraku oli kogu Dresdeni peale lahti vaid supermarket peamises rongijaamas, mille juures aga kuhugi parkida polnud.
Tagasitee läks sama kiiresti, kui tee Dresdenisse. Wroclawi külje all lennujaama juures on Factory Outlet, mida pidasin analoogseks Mezigeni ja Itaalia outlet citydega, kus mul on õnnestunud käia. Paraku on tegemist pigem kaubanduskeskusega, kus hinnad ehk tavapärasest veidi soodsamad on, ent ikkagi üsna soolased.
A kokkas suurepärase tai mereannikastme, mis tahtis keele alla viia, kui vaid kõht lõunasest šnitslist veel tohutult täis poleks olnud. Õhtul sättisime end tuttu enne südaööd, et hommikul teha lõpuks korralik tiir ka Wroclawi linna peal enne kodutee alustamist.
1 kommentaar:
Tule taevas appi. Dresden kui tööstuslinn, kes sellist juttu ajab? Leipzig on tööstuslinn, Dresden on kultuuri- ja arhitektuurilinn. Tore, et kesklinn meeldis.
Postita kommentaar