neljapäev, 9. august 2012

Sidrun!

Puhkuse ajal sai katsetatud igasuguseid uusi retsepte, nagu viimased 7 kuud juba kombeks on olnud. Kuna ämmal kasvas peenral uhke estragonipuhmas ja juulikuises Oma Maitses ilutses koduse tarhuni retsept, siis sai ka see ära katsetatud. Kuna retsept sisaldab ohtralt sidruneid, tellisin neid poest südamest. Ja hiljem nuputasin hoolega, mida nende kõikide sidrunitega pihta hakata. Kuna olen täpselt sama sidruni probleemi ees olnud ka varem, siis sedakorda otsustasin leitud retseptid blogisse kirja panna, et tulevikus ei peaks jälle nullist pihtsa otsima hakkama.

Kodune tarhun. Pilt on Oma Maitse juuli 2012 ajakirjast, kuna ma ei näinud mingit mõtet hakata retsepti ümber toksima ja samas on seda hea kunagi tulevikus veelkord kasutada. Päris poe tarhuni moodi see muidugi ei maitse, kuid suvepäeval värskendava kodulimonaadi moodi küll ja väga hea vaheldus tavapärasele morsile. Poolest liitrist estragonisiirupist saab umbes 2-2,5 liitrit kodust tarhuni, siis ei ole liiga läägelt magus. Ja poes müüdav Gutta sidrunimahl on sellise joogi jaoks liiga läägelt magus. Kui retseptis on kirjas, et kasutada tuleb sidurni mahla, siis olgu see ikka õigetest sidrunitest.







Peale tarhuni ära katsetamist ilutses mul kapi peal aga 6 ilusat suurt sidrunit. Oma aed on suvel selles mõttes hea, et vaatad õue ja mõte hakkab kohe tööle, mida kõike teha saaks kapis oleva tooraine ja peenra pealt korjatavaga. Juuni kuu Oma Maitses on üks päris mõnus lihamarinaad (Rakvere grillitud ürdisteigid), mida olen erinevate peenralt saadud värskete ürtidega nüüd mitu korda katsetanud. Ka meespere sööb ka kiidab. Selles retseptis aga sidruniga üle pingutada ei tasu, muidu tapab liha hõrgu maitse ära, kuid parajas koguses värsket sidrunimahla teeb liha pehmeks ja suus lausa sulavaks. Ja võin julgelt öelda, et sobib see marinaad kohe igasugustele sealiha lõikudele, mis aga käepärast on.

Ikkagi oli mul endiselt sidruneid veel liiga palju järel ja ega värsked viljad kapi peal just nädalate kaupa seisa. Esimene neist oli juba pehmeks läinud ja leidis oma otsa kompostihunnikus. Muidu võiks ju ülearuste sidrunitega margariitat valmistada, kuid tekiilat käepärast polnud ja pigem oli soov midagi söögipoolist siiski meisterdada. Lõpuks leidsin netist 2 meeltmööda käivat retsepti, kuhu tõesti väga palju sidruneid vaja läks: valisin Delia Smithi sidrunikoogi ja M poolt soovitatud (siirad tänud siinkohal!) märksõnaga lemon curd leitud retsepti Lemon Curd Tart vahel. Kuna viimane tundus veidi rohkem väljakutset esitav ja põnevam, siis sai otsustatud selle kasuks. Ausalt öeldes tundub retsept oluliselt keerulisem, kui see tegelikult on, nii et tasub proovida julgesti. Sidrunikreemi maitse on igatahes seda jantimist täiesti väärt, nii et saunaseltskond sõi ja kiitis.

Kui sidruneid üle on, võib igatahes eelolevaid retsepte katsetada küll julgesti.

Kommentaare ei ole: