Eks kodus olemisega on palju asju ka teisiti kui varasematel aastatel. Märkasin sel talvel esimest korda, millal päevad päriselt pikemaks minema hakkasid ning tegelikult valgemaks muutusid. Üllatavalt oli esimene päriselt soe kevadpäike juba täna, 28. veebruaril, mil sain terrassil dressika väel tuulevaikses kohas võrkkiiges päikese käes kohvi juua ja lehte lugeda. Varem ma olen neid kõiki asju märganud ja teinud ajaliselt palju hiljem, sest kontoris olles on tähelepanu mujal, kuid nüüd pikalt kodukontoris olles märkan palju enam, kuidas loodus tasapisi ärkab. Tõmban kopsud värsket kevadõhku täis ja lasen loodusel teha endale pai. Muidugi kunagi varem pole ma ka nii palju talvisel ajal värskes õhus viibinud, rabas ja jalutamas käinud ega talvläbi täiesti normaalseks pidanud õuepiknikku.
Mulle on alati meeldinud süüa teha ning praegu teen pikemat aega kolm toidukorda päevas. Vahel saavad ideed otsa, kuid teinekord ei jõua kõiki neid sööke ära teha, mida tahaks. Ainult sõpradega regulaarsetest ühistest õhtusöökidest tunnen puudust.
Otsisin head hakkliha muffini retsepti, mida saaks teha gluteenivabalt. Ei olnudki nii lihtne ülesanne. Leidsin lõpuks ühe mõnusa retsepti, mida veidi tuunisin ja välja tulid väga head, nii et julgen soovitada järgi proovida. Originaalretsept on Ardi poolt kirja pandud siia: https://paleo.ee/2012/12/hakklihamuffinid/
Minu versioon Ardi gluteenivabadest hakkliha muffinitest:
Taigen:
- pool klaasi tatrajahu
- pool klaasi kaerajahu
- 3 tl kookosõli
- 3 muna
- natuke soola ja küpsetuspulbrit
- kuivatatud basiilikut
Täidis:
- 250g hakkliha
- 1 muna
- 2 tl tšilliõli
- punet, tüümiani, tilli (sügavkülmast)
- 2 tl päikesekuivatatud tomatite pestot
Taigen tuleb mõnusalt vormitav ja lihtne oli seda mätsida muffinivormidesse. Täidise segasin kokku ja panin toorelt umbes 1,5 tl iga muffinivormi kohta ning siis ahju 200 kraadi peale 20 minutiks.
Välja tulid väga mõnusad ja hea maitsega lihaampsud, mis lähevad kindlasti kordamisele. Kui ma muidu pole suurem asi tatrajahu fänn, siis siia kombosse sobib see nagu rusikas silmaauku.
Tundub, et kui reisida praegu väga ei saa, siis tuleb võtta ette teekond kulinaaria sügavustesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar