Kiiresti ja Maitsvalt kulinaarsed katsetused

Kunagi aastaid tagasi, kui ma veel teismeline oli, saabus meie kodus postkasti klantsitud värviliste lehtedega reklaam Kiiresti & Maitsvalt kogutavale retseptiraamatule koos näidislehtedega. See oli üsna kulukas lõbu, aga retseptid olid tolle aja kohta uudsed, lihtsasti tehtavad ning kokaraamat nägi väga kaasaegne välja. Nii otsustas ema seda tellima hakata kuniks ühel hetkel tuli koju kiri, et nüüd oleme kõik retseptid kätte saanud ja neli kausta on lõplikud. Kodust ära kolides sain selle kokaraamatusarja kaasavaraks.

Läbi aastate olen sealt aeg-ajalt retsepte teinud ja mitmel korra mõelnud, et tahaks kokaraamatu ükskord kaanest kaaneni läbi katsetada. Kui nüüd mõnda retsepti vaatan, mida tol ajal sai tehtud ja tundus maitselt harjumatu, nt apelsini-mee kastmes kanakoivad olid kohutavalt magusad, sest siis käis ju kana ikka pigem soolane ning Hiina magushapus kastmes kanast polnud me siis veel undki näinud või Tiina õunakook kohutavalt rasvane oma või sisalduse tõttu, ent nüüd neid retsepte tehes on maitsed ja toorained täiesti tavapärased ja igapäevased.

Eelmise aasta alguses mõtlesin võtta ette Kiiresti & Maitsvalt kokaraamatu ning hakata naabritega ühise seltskonnaga õhtusöökideks retsepte läbi tegema, sest ainult kahele kokates tundus, et võigi jääda neid retsepte muidu läbi katsetama. Siis tuli aga ootamatu esimene koroona aeg ja mõte lükkus edasi sügisesse, kuid suve lõpust alates, kui Eestis numbrid vaikselt tõusma hakkasid, me tubaseid üritusi enam ei plaaninud ja õueste istumiste jaoks olid teistsugused toidud. Nii aeg muudkui läks.

Mõned aastad tagasi liitusin Fitlapi kavaga, alguses ajasin seal koguste osas näpuga tugevasti järge, aga kui minu puhul mitte mingit tulemust ei tulnud, siis mingi hetk otsustasin, et pole mõtet iga grammi pärast asjata stressita ja võtsin Fitlapi kava aluseks iganädalasele menüü koostamisele. Nädala menüüsid olen ma teinud juba aastaid, nii et see polnud minu jaoks midagi uut. Küll aga nüüdseks ajaks on mul kuidagi kopp ette saanud nendest retseptidest ja tahan midagi muud. Kõik mõtted olid otsas kuniks köögis ringi rändav pilk maandus Kiiresti & Maitsvalt retseptikaustadele. Mõtlesin, milleks edasi lükata? Võtsin kaustad ette, lappasin läbi ja tegin iseendaga mõned lihtsad kokkulepped:

• Teen retsepte läbi omas tempos ega sea mingit kindlat tähtaega 
• Ei jää retseptidesse kinni ning võtan ka muid toite sekka
• Jätan katsetamata ainult need retseptid, kus on põhilised toorained, mida ei ole mõistlik muuga asendada ent mille vastu olen allergiline või lihtsalt ei söö, olgugi et ma söön sisuliselt kõike

Võtsin kaustadest igast sektsioonist retsepti, segasid kaardid omavahel ära ja tõmbasin viis kaarti eesolevaks nädala katsetuseks, et ka aru saada, kas selline meetod või mõte üldse toimiks. Esimene nädal oli igati meeldiv. Minu esimese kahe nädala retseptivaramusse sattusid:

1. Kana-mereanni paella
2. Ahjus küpsetatud metskits
3. Muna-juustu-oliivivormid, mille kõrvale tegin sea sisefileed
4. Mee-apelsini kastmes kanakoivad
5. Vürtsikad minikotletid
6. Šampinjonisupp
7. Praetud räimefileed karriga

Nii mõnegi retsepti osas olin algselt veidi skeptiline. Üldiselt ma porrut ei armasta ja kuna külmikus olev oli kile all ebameeldivalt libedaks muutunud, siis asendasin selle sibulaga. Metskitse liha tehes kardan alati, et see jääb kohutavalt kuiv, kuid ahju malmpott päästis siin kahtlemata päeva ning kogu kombo oli vägagi meeldiv. Üldiselt pole ma suur supisõber ja suppi olen kokku elus keetnud vist umbes sama palju kordi, kui on kahel käel sõrmi ja kuigi valin pigem püreesupi tavalise asemel, siis siinne seenesupp polnud ei selge ega püreekas, aga mõnusalt kreemine, nii et kaks toidukorda olid mõlemad kaetud. 

Kodukontoris olles on oluline, et lõuna saaks kiiresti tehtuks ja nii teen tihti eelmisel päeval järgmise lõuna jagu rohkem süüa, aga juhtub ka seda, et vähendanud retsepti koguseid poole võrra, nii et saabki ainult kaks portsu või vahel on ka jäänud järgi ebamäärases koguses toitu, mis tähendab mingil hetkel külmiku tühjendamist ja nädala ringvaate kokku kogumist. Teinekord pole ka poest saadav tooraine täpselt õiges koguses, eks selle jagu tuleb retsepte kohandada või järgi jäänud toorainega midagi muud välja nuputada. Ainult hommikusöökidele pole ma veel head analoogset alternatiivi välja suutnud mõelda ning hetkel jääme ilmselt oma tavapärase rotatsiooni puder-smuuti-võiku juurde.

Positiivseid avastusi on veelgi. Kuigi armastan süüa teha ja kokkab meeleldi ka vahel veidi keerulisemaid asju, eriti kui on kedagi veel kellele seda pakkuda, siis on ka spetsiifilisi asju, millest mul on õnnestunud läbi aegade viilida või olen seda teinud väga harva, nt kala fileerimine. Sattusin nüüd aga juhuslikult vabas õhus olnud kalamüügi letile, kus värske räim tundus ahvatlev. Ma pole ka suurem asi räime sõber olnud ning ise neid toorelt puhastatud ja fileerinud teadlikus elus vist vaid korra-paar varem. Nüüd võtsin selle aga vabatahtlikult ette, otsisin Youtubest välja lihtsa ja üllatavalt hästi toimiva räime puhastuse õpetuse ning pool tundi hiljem oli käsitsi puhastamise ja fileerimine liigutus juba üsna sujuvalt käpas. Olgem ausad, ka maitsekoosluse osas poleks ma sellele ise tulnud, et räim panna kokku karri ja murulauguga, kuid tulemus oli üllatavalt meeldiv.

Kui restod on hetkel veel kinni ja reisimine mitte soositud, siis vähemasti lihtne kodugurmee on siiski hea alternatiiv üksluiselt muutunud kokakunstile ning ergutab meeli ja annab hea tuju millegi uue avastamises. Eks ole näha kaugele ma oma katsetustega ajas välja jõuan.