Järgmine peatus: Fuerteventura

Fuerteventura on meie kolmas Kanaari saarte reis, aga neljas saar siin saarestikus. Alates aastast 2018 on tegelikult ametlikke saari kaheksa, kuid viimane neist, La Graciosa, on nii väike, et seal pole ei auto liiklust ega suuremat sorti turismi - ca 800 elanikuga saarekesel pääseb vaid praamiga Lanzarotelt ja üldiselt pidi see jätma tunde, nagu oleks keset Euroopat üksik asustamata saar ookeanis. Kui täna lennukiga Fuerteventural maandusime, siis märkasin lennuki aknast kolme saart kürvuti - lahmakat ja piklikku, Kanaari saarte suuruselt teist saart, Fuerteventurat, selle kõrval umbes viis korda väiksemat Lanzarotet ja siis üht tillukest saart veel sealt edasi - see viimane ongi uusim, kaheksas saar.

Fuerteventura on pikk ja kivine, aga madal saar. Erinevalt teistest saartest, ei ole siin keset saart väga kõrget mäge. On küll mäekesi ja vana laava jälgi, aga üldises plaanis on saar madal ja kivine. See on ka esimene saar, kus märkasime tee ääres suurt lambakarja… aga mida nad siin söövad? Muru ju sisuliselt pole ja lambad kive ju ei söö. Küll aga pidi lambaliha kohaliku roana popp olema, nii et ju nad ikka miskit siit kivide vahelt süüa leiavad.

Tänane päev on olnud väga pikk. Selleks, et Fuerteventurale kohale jõuda, tuleb Tallinnast teha vähemalt kaks lendu ja see omakorda tähendab öösel kell kolm ärkamist. Seega jääb tänane postitus lühikeseks. Küll aga ootan põnevusega, mida toredat ja huvitavat on saarel meile pakkuda, et Fuerteventurat just Kanaari saarte juveeliks nimetatakse.

M tegi väikse video: https://youtu.be/waq-yAvbgRg?feature=shared