Vaba eestlane

Sinise taeva all musta mulla peal kõnnib vaba eestlane.

Vaadates ühe silmaga tv-st otseülekannet Märkamisajast ning tundes nostalgilist puudust sellest, et ise seal pole (samas, olgem ausad, paariks tunniks teiselt poolt Eesti otsast Tallinnasse sõita, arvestades, et hommikul on vaja tagasi olla, pole väga mõttekas) ning teise silmaga jälgides interneti imelist maailma, olen ma hämmelduses. Blogimaailm on tõeliselt kirju. Samamoodi kirjutajad. Lapates lingilt lingile ja blogist blogisse olen ma komistanud täna blogijate otsa, kelle jutt tundub sisutühi ja mittemidagiütlev, sõnastus kehvavõitu, õigekirjast ja kirjavahemärkidest ei hoolita ning samas blogijate kodudesse, kus on tekst üllatavalt puhas ja sisukas ning kiigates nende profiilidele, on mind tabanud kerge šokk - faktid on pöördvõrdelises seoses arvamusega. Mõned verinoored on niivõrd oskuslikud ja nendest, kelle vanuse järgi võiks veidi rohkem eeldada, ei anna poolt piltigi välja. Muidugi, erandid kinnitavad reeglit ja võibolla on olnud see puhas juhus, et olen sattunud just nondele kirjetele, sest kõiki ei jõua ju võõras blogis läbi kolada ja polegi vast mõtet. Ent siiski - võibolla olen ma tänapäeva noorust kohati alahinnanud ning tuleb anda au ja nö astuda eest ära? Ma olen keskea kriisi jaoks veel veidi noor, kuid vist siiski nö vanaks jäänud...

Muide, Gerd Kanter oli täna super. Rõõmust tuli pisargi silmanurka, kui tema imelist kettaheidet teleriekraanilt nägin. Tubli poiss :) Väikeses Eestis on Suuri Tegijaid.

Head taasiseseisvumispäeva. Hoidkem seda, mis meil on. Ühtselt :)