neljapäev, 6. september 2018

Isa juubelireis Viini

Kevadel sai mu isa 70. Lähedastele kingi otsimine on alati keeruline ülesanne ja ma soovisin talle kinkida midagi sellist, mis oleks teistmoodi ja annaks positiivse emotsiooni. Isa on küll lähiriikides viimasel ajal reisinud, aga kaugemal käis ta viimati Nõukogude ajal. Tema viimase aja reisid on piirdunud sellega kuhu on olnud mugav kaugus ja ajakulu minna kas auto või laevaga. Lennukiga ei ole mu isa lennanud üle 30 aasta, ega emagi on lennanud kaasajal vaid kaks korda ja neist viimanegi jääb umbes 10 aasta taha.

Mõte kinkida isale juubeliks lennureis neljakesi kuhugi Euroopasse, mis oleks piisavalt lähedal, kuhu läheks Eestist otselend, kuhu lendaks enam-vähem normaalne lennufirma, mitte odavlennukas, mille pilet oleks mõistliku hinnaga ja kus sihtkohas oleks kultuur Eesti omast veidi erinev, aga mitte liiast, on piisavalt keeruline ülesanne. Kui siia juurde veel lisada klausliks, et reis võiks jääda nädalavahetusele, olla kestvusega ca 3 päeva ning arvestades, et lõplik mõte tuli umbes nädal enne sünnipäevapidu, ei andnud see just palju mänguruumi ega valikuvõimalust sihtkohtadeks või kampaaniate ootusteks.

Kammisin läbi erinevaid võimalusi, vaatasin isegi lende Riiast ja Helsingist, et laiendada otselennu võimalusi Euroopasse ning jõudsin lõpuks Air Balticu piletiteni Tallinnast Viini. See vastas mõningate painutustega kõikidele kriteeriumitele, pealegi oleme M-ga Viinis ise käinud pikemalt, neljaks päevaks meie kõige esimesel autoreisil, mis toimus ka umbes 10 aastat tagasi. Hiljem oleme siit vaid korra läbi sõitnud ja lennujaamaski vaid ümber istunud, nii et sihtkohana selline, mida mõlemad mäletame, kuid mida võiks põnevusega uuesti vaadata. Saigi mõeldud-tehtud ja piletid mai kuus Viini ostetud, lennuajaga septembri alguses.

Kui mais tundus september veel väga kaugel ja aega reisi planeerimiseks terve maa ja ilm, siis kuidagi ootamatult kiiresti hakkasid igasugused lapsevanemad rääkima laste kohe-kohe taas kooli minekust ning kalendrisse vaadates oli äkki september käes. Viini reisi peale olin jõudnud küll veidi mõelda, ent kõik plaanid pole veel lõpuni paigas ja üldises plaanis saab see reis olema ka ilmselt rahulikumas tempos ning rohkem vanemate huve arvestav, kui meie tavapärased reisid. Rohkem kultuuri, head sööki ja vähem shoppamist.

Vanematega kohtusime täna Tallinna lennujaamas poolteist tundi enne lennu algust. Läbisime kiirelt ja mugavalt turvakontrolli ning sättisime end lendu ootama. Nagu Air Balticule kombeks, jäi ka seekord meie lend pool tundi hiljaks, kuid meil ei olnud kuhugi kiiret ja puudus jätkulennu vajadus, nii et see lisa pool tunnikest veeta mõnusas hubases ja koduses Tallinna lennujaamas ei ole kuidagi miinuseks. Kui kohale jõudsime, ootas meid ette tellitud transfeer lennujaama. Oleme sellist teenust M-ga varem vaid korra kasutaud, Vietnamis, kus see oli nii soodne, et seda oli patt kasutamata jätta. Täna aga otsustasin transfeeri teenuse tellida, sest meie lend maandus õhtul hilja peale pikka päeva ja reisi alustuseks on hea mugavalt otse koos vanematega kiiresti hotelli jõuda. Küll me ühistransporti ja linna jõuame lähipäevil avastada. Tegelikult on päris kift tunne tulla lennukipealt niimoodi, et vastas on keegi, kes sind viisakalt sildiga ootab, autosse mugavalt juhatab ja hotelli ees maha paneb ning särava naeratusega musta autoga pimedasse öösse kaob.



Kommentaare ei ole: