Seekord jäin ma meie puhkusereisi organiseerimisega kuidagi hilja peale. Tööl on viimasel ajal väga kiire tulenevalt nii ees olevast puhkusest kui ka peale puhkust aset leidvast ülesannetega seotud muudatusest, mistõttu töölt koju tulles on pea pulki täis ning õhtul ei jaksa enam suurt millegi asjalikuga tegeleda. Minule mitte omaselt sain ma meie seekordse autoga Euroopasse marsruudi paika alles paar päeva enne reisi algust. Alles peale seda hakkasin hotelle broneerima, nii et asjade pakkimisega tegelesin reaalselt alles peale reedest tööpäeva enne kodust startimist. Reis tundus kuidagi teisejärguline, justkui oleks aega reisile minekuni küll ja küll. Muidugi, see polnud meil ka esimene kord ju autoga Euroopasse minna ja sellest ning tööst mõjutatuna ilmselt reisiärevust üldse tekkida ei jõudnudki.
Napilt enne reisile minekut avastasin ka, et olin meie marsruudi veidi mööda planeerinud ehk siis jätnud ühe pühapäevase päeva Saksamaal shoppamiseks, ent Saksamaal on pühapäeviti tedaolevalt kõik poed kinni. Niisiis tui mul kiirelt marsruut ümber mängida ja tegelikult reisile minnes ei olnudki mul päriselt veel aimu, kus me keset reisi ühe öö veedame.
Ühtäkki oli käes reede ning kokkulepitult peale reedest tööpäeva lõppu pidime keerama auto nina Euroopa poole. Reede hommikul avastasin, et fotoka akud on laadimata ning kaardid ka tühjendamata. Peale kiiret tööpäeva võtsin poolel teel töölt koju ema peale, viskasime kodus kiiresti riided kohvrisse ja hakkasime Pärnu poole sõitma. Kiirustades unustasime siiski üht-teist maha ja nii pidime uuesti korraks kodust läbi käima, enne kui päriselt reisile minna saime. Ema andsime Pärnus isale üle ja sealt edasi uhasime muudkui Baltikumi suunas.
Eelmisel reisil Euroopasse peatusime esimesel ööl Kaunases, kuid seekord teadsin juba eos, et nii kaugele me ei jõua - saime ju alles kodust tulema lõplikult 18:30 paiku ja seega arvasin mõistlikuks sõidu ajaks ca 6 tundi ehk ööbimise leidsin meile Panevežysesse. Tegelikkuses võiksin öelda, et Bauska oleks olnud ööbimiseks suhteliselt viimane piir, kui hakata kodust minema peale kella 18 õhtul. Mugav oleks olnud jääda juba Riiga, aga edaspidised sõidupäevad tulid niigi pikad ja seega tahtsime jõuda lühema ajaga augemale - Poola on nagunii lahmakas, mida annab sõita.
Üle Eesti-Läti piiri sõitnud, märkasime Läti suunas sõitmas mitmeid autosid. Selles pole ka midagi imelikku - suvine aeg ja reede õhtu. Ühtäkki hakaksid tee ääres silma suurem hulk inimesi kõndimas, siis parkivad autod, mis palistasid teeperve mõlemalt poolt kilomeetrite pikkuselt ja ees olev ummikuke. Olime sattunud just läbi sõitmast Positivuse muusikafestivali algusest. See omakorda seletas ka voorivate autode hulka ning tohutuse koguses politseinike kohtamist.
Ülejäänud tee möödus vahejuhtumiteta. Öösel umbes pool üks olime me lõpuks Panevežyses kohal, tagumikud autosõidust kangeks istutud. Broneeritud hotell oli täpselt selline, nagu ta Internetist piltidelt tundus, nii et selles suhtes aus. Kui me poleks vajanud lihtsalt kohta, kuhu mõneks tunniks pikali visata, poleks me ilmselt ka seal peatunud. Kant tundus veidi kahtlane ning tuba oli puhas, kuid sisaldas tõesti vaid baaselemente. Samas peab kiitma hotelliomaniku soovi siiski atmofäriga veidi vaeva näha ning sisekujunduslike elementide olulist püüdlikkust. Teadsin juba ette, et hotell asub täpselt raudtee ääres (rööpad läksid sõna otseses mõttes maja külje alt läbi) ja netikommentaaride põhjal oli arvata, et öösel on kaubaronge oodata. Konditsioneeri oli 3-tärni hotellist palju oodata ja seetõttu magasime lahtise aknaga. Minu lühike öö jäi veelgi lühemaks: küll ma ärkasin selle peale, kui rong mööda sõitis, küll karjus mingi auto õues kuskil kaugemal, siis läks mu kõrv lukku ja vahepeal läks uni lihtsalt üle. Hommikuks olin umbes sama väsinud kui õhtul, ent see väsimus läks peagi õnneks üle ja reis sai jätkuda juba mõnusasti.
Napilt enne reisile minekut avastasin ka, et olin meie marsruudi veidi mööda planeerinud ehk siis jätnud ühe pühapäevase päeva Saksamaal shoppamiseks, ent Saksamaal on pühapäeviti tedaolevalt kõik poed kinni. Niisiis tui mul kiirelt marsruut ümber mängida ja tegelikult reisile minnes ei olnudki mul päriselt veel aimu, kus me keset reisi ühe öö veedame.
Ühtäkki oli käes reede ning kokkulepitult peale reedest tööpäeva lõppu pidime keerama auto nina Euroopa poole. Reede hommikul avastasin, et fotoka akud on laadimata ning kaardid ka tühjendamata. Peale kiiret tööpäeva võtsin poolel teel töölt koju ema peale, viskasime kodus kiiresti riided kohvrisse ja hakkasime Pärnu poole sõitma. Kiirustades unustasime siiski üht-teist maha ja nii pidime uuesti korraks kodust läbi käima, enne kui päriselt reisile minna saime. Ema andsime Pärnus isale üle ja sealt edasi uhasime muudkui Baltikumi suunas.
Eelmisel reisil Euroopasse peatusime esimesel ööl Kaunases, kuid seekord teadsin juba eos, et nii kaugele me ei jõua - saime ju alles kodust tulema lõplikult 18:30 paiku ja seega arvasin mõistlikuks sõidu ajaks ca 6 tundi ehk ööbimise leidsin meile Panevežysesse. Tegelikkuses võiksin öelda, et Bauska oleks olnud ööbimiseks suhteliselt viimane piir, kui hakata kodust minema peale kella 18 õhtul. Mugav oleks olnud jääda juba Riiga, aga edaspidised sõidupäevad tulid niigi pikad ja seega tahtsime jõuda lühema ajaga augemale - Poola on nagunii lahmakas, mida annab sõita.
Üle Eesti-Läti piiri sõitnud, märkasime Läti suunas sõitmas mitmeid autosid. Selles pole ka midagi imelikku - suvine aeg ja reede õhtu. Ühtäkki hakaksid tee ääres silma suurem hulk inimesi kõndimas, siis parkivad autod, mis palistasid teeperve mõlemalt poolt kilomeetrite pikkuselt ja ees olev ummikuke. Olime sattunud just läbi sõitmast Positivuse muusikafestivali algusest. See omakorda seletas ka voorivate autode hulka ning tohutuse koguses politseinike kohtamist.
Ülejäänud tee möödus vahejuhtumiteta. Öösel umbes pool üks olime me lõpuks Panevežyses kohal, tagumikud autosõidust kangeks istutud. Broneeritud hotell oli täpselt selline, nagu ta Internetist piltidelt tundus, nii et selles suhtes aus. Kui me poleks vajanud lihtsalt kohta, kuhu mõneks tunniks pikali visata, poleks me ilmselt ka seal peatunud. Kant tundus veidi kahtlane ning tuba oli puhas, kuid sisaldas tõesti vaid baaselemente. Samas peab kiitma hotelliomaniku soovi siiski atmofäriga veidi vaeva näha ning sisekujunduslike elementide olulist püüdlikkust. Teadsin juba ette, et hotell asub täpselt raudtee ääres (rööpad läksid sõna otseses mõttes maja külje alt läbi) ja netikommentaaride põhjal oli arvata, et öösel on kaubaronge oodata. Konditsioneeri oli 3-tärni hotellist palju oodata ja seetõttu magasime lahtise aknaga. Minu lühike öö jäi veelgi lühemaks: küll ma ärkasin selle peale, kui rong mööda sõitis, küll karjus mingi auto õues kuskil kaugemal, siis läks mu kõrv lukku ja vahepeal läks uni lihtsalt üle. Hommikuks olin umbes sama väsinud kui õhtul, ent see väsimus läks peagi õnneks üle ja reis sai jätkuda juba mõnusasti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar