Unistus paradiisipuhkusest

Olen pikemat aega mõelnud, et ühel hetkel võiksime minna klassikalisele rannapuhkusele – lebotad liival kuuma päikese all ja ei tee mitte midagi. M on samasugusest mõttest mitu korda rääkinud, kuid tegelikult ei kujuta ma päriselt ette, kuidas ma oma energilisuse taseme juures olen suuteline kuskil nädal aega paigal püsima mitte midagi tehes.

Uue aasta alguses tundsin, et ma olen lihtsalt kohutavalt väsinud pidevas oravratta töötempos rabamisest, mis ajapikku paraku ei ole ka grammi võrdki raugenud. Ootasin väga puhkust, aga enne kevadet ei terendanud päriselt midagi silme ees.

Umbes viis aastat tagasi Austraalias puhkusel olles otsustasime M-ga, et järgmise ümmarguse sünnipäeva täitumise puhul võiksime võtta ette kuupikkuse reisi Ameerikasse. Nii olin ma Ameerikale mõelnud juba jupp aega, kuid päris ühtki ahhetama panevat pakkumist polnud veel mu postkasti saabunud. Arutasime veidi omavahel ning peagi sai selgeks, et sel kevadel me kuidagi Ameerika maale ei jõua – M kool on loengute osas vaja kindlasti ühe soojaga ära teha ning kuu ajast pausi sinna lubada kuidagi praegu ei ole mõistlik.

Äkki avastasin oma postkastist Qatar Airwaysi uusaasta sooduspakkumised. Aga mis siis, kui läheks USA asemel hoopis kuhugi paradiisi, näiteks Balile või Maldiividele? Umbes samal ajal potsatas mu postlasti ka K saadetud puhkusekaart Maldiividelt. Mõeldud-tehtud. Lennukipiletid olid peagi truu reisibüroo abil olemas, puhkuseavaldus nädalaks tehtud, ainult hotell jäi veel otsida.

Teadsin, et Maldiivid on kulukas ettevõtmine, aga et see nii kallis on, ei osanud ma tegelikult arvata. Endaarust panin kokku korrliku eelarve, kuid peagi selgus, et selle raha eest tegelikult väljaspoole Male saart mingit ööbimist väga ei saa. Male saar on aga maailma kõige tihedamini asustatud linn ubes 18 elanikuga ruutmeetri kohta, mistõttu on see saar ise paradiisist sama kaugel kui pingviin suusatamisest.

Kolasin läbi erinevaid netifoorumeid, püüdes aru saada, mis sisuline vahe on ligi 110 saare peal asuvatel resortidel - välimuselt kõik väga sarnased, hinnaklasski enam-vähem sama. Õigemini, Maldiividel on olemas nö alumine hind, puudub aga hinnalagi ja nii võib soovi korral endale üüratu varanduse eest ka rentida asustamata saare teenijaskonnaga.

Otsingute käigus sain selgemaks, et Maldiividele on mõtet minna perioodil novembrist aprillini, kui seal valitseb kuiv hooaeg ning surfarite paradiisiks muutuvad Maldiivid maist, mil tuule hooajaga saabuvad tohutud lained pakuvad väidetavalt maailma parimat surfikogemust. Peale pikki otsinguid ja põhjalikke võrdlusi tinistas Vip Reisid meile välja sakslaste pakkumise Chaaya Island Dhonveli resorti, mis oli nö kõik hinnas paketina ubes 1000 eurot odavam, kui samaks perioodiks ise sama resort samadel tingimustel läbi Booking.comi broneerida. Aeg-ajalt käivad reisibüroodele oluliselt paremad pakkumised kätte, kui ise otsides võimalik leida oleks.

Olgu siinkohal öeldud, et Maldiivide mõttes tähendab kõik hinnas reeglina kolme toidukorda päevas koos kohaliku alkoholi ja karastusjookidega, võivad lisanduda ka mõned piiratud snäkid, kuid kõik muud tegevused ja tarbimised lisanduvad hinnale kohapeal. Kui alguses arvasin, et tasuks võtta hotell koos hommikusöökidega, siis peagi sain selgeks, et reeglina ongi ühel saarel vaid üks resort, saarte vaheline liikumine on komplitseeritud ja sisuliselt oled sa kohapeal fakti eest – kas sööd hotelli restoranis ja maksad hingehinda või ei söö. Poode ja muid alternatiive ei ole. Lühidalt öeldes tasub võtta vähemalt kaks söögikorda hinnas.

Maldiividele resorti broneerides peab silmas pidama ka transfeeri lennujaama saarelt hotelli – ise seda kuskilt kohapealt soodsamalt organiseerida ei saa ja tuleb leppida hotelli poolt pakutuga, milleks on kas kiirkaatrisõit või kaugemate hotellide puhul vesilennuk. Lisaks tuleb arvestada, et kiirkaater sõidab veidi laiemal ajaskaalal, vesilennuk aga vaid väga piiratud tundidel päevas ning lihtne transport lennujaamast hotelli võib lisada hinnale kuni 1000 dollarit. Lühidalt öeldes on oluline kodutöö korralikult ära teha.

Chaaya kohta soovitasid netifoorumid valida rannabungalo võtmisel võimalusel toad numbrivahemikus 215-230. Usladasin netikommentaatoreid ning palusin reisibürood võimalusel bangalo just sellesse numbrivahemikku sättida. Edasi jäi vaid oodata postiga Saksamaalt paberkandjal voucheri voldiku kohalejõudmist, mis pidi saabuma umbes nädal enne reisi. Pidasin oma kärsitusele hoolega vastu ning helistasin alles teist korda reisibüroosse kolmapäeval, ehk viis päeva enne meie reisi algust. Voucherid polnud veel saabunud. Ärevus puges hinge. Õnneks saabus peagi uus telefonikõne ning sain turvaliselt reisivaucherid kätte neli päeva enne reisi algust.

Nüüd oli vaja veel tööl otsad kokku tõmmata, asjad pakkida ja puhkus võis alata!