Sel aastal tuli Kolmekuningapäev varakult. Mitte nüüd varem, kui kalendris tavaliselt, aga kuupäevaliselt sattusid Jõuluaeg ja aastavahetus pikkade pühade ajale, nii et enamus inimesi oli veel aasta esimesel pühapäevalgi kodudest eemal ja kuused polnud mitmel pool saanud veel täielikku naudingut, et neid võiks juba napid paar päeva hiljem lõkkesse visata.
Kolmekuningapäev paneb Jõuluajale lõpu ning kuskilt kaugemalt ajalt on pärit ka traditsioon sel ajal kuused toast välja visata. Kuhu seda kuuske ikka visata on linnarahval? Lapsepõlvest mäletan, et jaanuari alguses olid prügikastide ümbrused kivilinnas tohutult ülekuhjatud kuuserootsudega. Üpris trööstitu vaatepilt, aga ühtki muud alternatiivi ka polnud. Selles osas on kuuskede põletamine vähemasti ilus ja Jõulupuule väärikas lõppakkord.
Sel aastal otsustasime kuuskede põletamise teha alles nüüd. Ilm soosis seda peaaegu: alles õhtul tõusis tuul ning kui lõke juba hoolega põles, sadas taevast alla hoovihm, mis jäise tee veel libedamaks tegi, nii et isegi lühikest teejuppi jalgsi keeruline käia oli. Lõke see-eest aga hõõgus ehedalt lumisel taustal.
Kuuskede põletamine
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar