pühapäev, 18. jaanuar 2015

Tagasi juurte juurde

Mulle on alati olnud huvitav, aga ka oluline teada, kust ma pärinen. Meie peres on ka alati väärtustatud sugulastega läbikäimist, kuigi tänapäeva maailmas on pigem tihedamini levinud lävimine sõpradega, vähem naabritega. Lapsepõlvest kaasa antud väärtuste tõttu on mulle alati meeldinud ka nn laiendatud pere, kus lähemad hõimlased ja sugulased omavahel tihedalt läbi käivad. Perekond ei ole mitte alati see, mis iseenesest antud on, vaid see, mille sa sellest kujundad ja keda oma pereringi arvata otsustad.

Eestis on peredel läbi aegade olnud omajagu saladusi, kuid minevik on avalik info ja nii on sugupuu uurimine päris põnev tegevus. Umbes 6-7 aastat tagasi jõudis Geni portaal esmakordselt laiema avalikkuse teadlikkusse ning pakkus lihtsat viisi luua võrgustik oma sugulastest - me kõik oleme kuidagi seotud. Ema oma mul suure töö sel teemal ära teinud ning aitasin temagi tööd teistega jagada, veidi hiljem võttis ema ise rolli portaalis üle ning on sugupuud tänaseni tasapisi täiendanud sedasi, kuidas oskab.

Mõnda aega tagasi palus üks sugulane, keda me kunagi kohanud polnud, ema abi vanadelt fotodelt inimeste tuvastamisel. Kuigi sellest oli juba varem juttu, võtsime käigu sugulase juurde Kesk-Eestisse alles nüüd ette. Päris veider oli kohtuda kellegagi, kellest enne justkui midagi ei tea, kes räägib neist samadest inimestest, keda mu ema on kunagi kohanud ja kelle andmed olen just mina Genisse sisestanud. Niimoodi saabki ring iseenesest täis.

Lumi ei ole veel sulanud, aga esimesed märgid kevadest juba paistavad.

Kommentaare ei ole: