Välismaal olles meeldib mulle alati käia mööda tänavaturge, kuigi reeglina ma sealt midagi ei osta. Samas, oma parima väikese musta nahast reisimiseks sobiliku käekoti ostsin kunagi just Mallorca tänavaturult. Gran Canarial on kirjade järgi turge palju ja tihti ning igal nädalapäeval toimub kusagil mingi turg. Olin pühapäeva hommikuks vaadanud välja Telde külje all turu, kirjutanud üles nii aadressi kui kellaajad ja võtsime suuna sinnapoole. Kui kohale jõudsime, ei olnud aga turgu kusagil. Mitu allikat aga väitsid, et turg just sel ajal ja selles kohas peaks olema. Ei teagi, kas turg on vahetanud asukohta või seda lihtsalt ei toimunud, aga turule me täna ei sattunud.
Arinaga, väike linnake, kus ööbime, on mereäärne ca 50 aastat vana elamurajoon. Siin puhub vist alati tuul, sest tuuliku park on linnakese üsna servas. Igal juhul lubab ilmateade järgmiseks terveks nädalaks siia tugevaid tuuli, lisaks oli hommikul taevas pilvine nagu eilegi. Aga saare lõunaküljes, Maspalomases paistab ilmateate järgi päike ja tuult on üpris vähe. Ja nii oligi - meid tervitas sinine taevas ja lauspäike kerge tuuleiiliga. Hea teada, et vaid paarikümne minuti sõidu kaugusel meie majast on ootamas Eesti mõistes suvi.
Maspalomasest umbes kümmekond kilomeetrit mägede poole sõita asub mägede vahel orus Los Palmitose loomapark. See on nagu väikest viisi loomaaed, kus on peamiselt linnud, natuke roomajaid, väike akvaarium ja delfinaarium koos umbes korra tunnis tehtavate etteastetega. Sisuliselt läheb seal pargis rahulikult ringi vaadates ja etendusi nautides terve päev. Oma loomult meenutas see meile mõlemale väga Mehhikos Xcareti meelelahutusparki. Eks mõlemad on ju hispaaniakeelsed riigid ja sarnane kultuur.
Los Palmitosesse tasub kindlasti minna. Meie õnneks oli seal täna pigem vähe inimesi ja seega mahtus mõnusasti igale poole ning nii mõnigi hetk oli pargiala, kus parajasti olime, üsna meie endi päralt. Kogu park on lihtsasti läbitav lapsevankriga ning alla 2 aastased saavad parki tasuta, kui juba 11 aastased maksavad täispileti hinda. Arvestades, kui palju seal käib lapsevankriga külastajaid, on üllatav, kui vähestes kohtades on mähkimislauad, aga reeglina on need siiski kuskil olemas, kuigi reeglina üsna hästi ära peidetud.
Delfiinide etendus oli ootuspäraselt hea ja nunnu. On ikka armsad kalad küll ja see on võimas, kuidas nad veest välja hüppavad, oma keha ümber tiiru teevad ning vette tagasi plartsatavad, nii et vesi üle basseini serva esimesse kahte ritta istumiskohtadele pritsib. Umbes sama võimas oli ka kotkaste etendus, kus linnud võeti nende puuridest, lasti taeva alla lendlema ja kutsuti tagasi talitaja käe peale istuma vahetult üle publiku pea. Kolm kotkast lendlesid taevalaotusesse ja kadusid. Neist üks naases üsna kiiresti, teist meelitasid talitajad jupp aega ja kolmas naasis lõpuks kuskilt kaugelt, kui õige muusika peale pandi. Talitaja viskas naljagi, et vahel tuleb see kotkas tagasi alles järgmisel päeval. Selline lindude treenimine ja nendega tihe koostöö on ikka meeletu töö ja panustamine. Turistina sellise töö tulemust jälgida on aga puhas lust.
Kohalikel, aga ka turistidel, on kombeks lõunasöögi kõrvale võtta klaas õlut, vahel ka veini. Tellisime oma lõunasöögi ära, M võttis topsi Cocat nagu reisidel tavaks ja kui siis söögi kõrvale suuremat sõõmu hakkas võtma, avastas, et ta polnud saanud mitte Cocat vaid õlle. Kuigi me ei plaaninud kohe sõitma minna ja siin on väike promill lubatud, siis ei tundunud ikkagi kuidagi õige õlut juua, kui tead, et hiljem rooli lähed. Mis seal ikka, jõin lõuna kõrvale selle lahja heleda õlle ära. Tellitud cappucino oli aga umbes sama lahja kui see õlu ja mul see kurgust alla ei läinud. Los Palmitose söögid ei ole mingi elamus, aga vajadusel hamba alla saab siiski midagi.
Oleme juba nädala siin olnud, aga alles nüüd hakkab kuidagi päris puhkuse tunne tekkima, kui terve saare oleme risti ja põiki läbi sõitnud. Õhtustasime Maspalomases mere äärses turisti lõksus täiesti teadlikult, vaatasime mööda jalutavaid soome, saksa, leedu, briti ja eesti turiste. Tundsime, kuidas avatud aknast mereõhk juukseid silitab, Coca üsna maitseaine vaese mereanni vaagna maitsvamaks muudab nagu ketšup, mis sobib iga toidu juurde, ja klaas sangriat mekkis hea. Oleme tõelised turistid. Puhkus on siin ja praegu.
M klipist on linde ja kalu veidi rohkem näha: https://youtu.be/sIGD5xDAcJY?si=GF6rU1PjVCj-m4yi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar