Naabrinaine R ütles, et usalda elu. Targasti öeldud sõnad. Seda enam arvestades, milline kontrollivajadus mul asjade üle on, olgugi et paljusid asju ei saa elus mõjutada ja on kuidas on. Kui rääkisime naabritega sellest, kuidas me Tallinna lennujaamast koju saame, sest vajame beebile lapsetooli (ja selgelt mõtlen siin olukorra liiga keeruliseks), siis transport Istanbuli lennujaamast hotelli oli meil organiseerimata. Olin enne reisi püüdnud oma 15 aastat Istanbulis elanud kolleegiga rääkida ja soovitust küsida, kuidas tellida lennujaama ette takso koos lapse tooliga, aga ei saanud sellele vastust. Kirjutasin ka meie 14 aastat tagasi M poolt lennukist üles korjatud türklasele H-le, ega tal juhuslikult vaba õhtut pole meiega taas korraks kohtumiseks ning ühtlasi anda soovitust takso osas ning sain vastuseks, et õhtu on tal perekondlike plaanidega kinni, ent ta isa töötab VIP transpordifirmas, mis saaks meile teenust pakkuda. Reisi ajal sattusin oma Linkedini postkasti harva ja nii see vestlus jäi venima kuniks õhtul enne Dubaist äralend kirjutas H mulle otse WhatsAppi, et tal plaanid muutusid ja ta saaks meile ise lennujaama vastu tulla. See oli lausa imeline pakkumine. Jah, usalda elu.
Meie äralend Dubaist lükati veidi enam kui tunni jagu edasi. Praegusel ajal on enamus Pärsia lahe äärset lennugraafikut omajagu sassis. Kaks päeva enne meie tagasilendu Dubaist Istanbuli pommitas Iraan Iisraeli. See tähendas rakettide lendamist üle teiste riikide ja täpselt risti üle lennukoridori Dubaist Istanbuli. Ka mõnel meie varasemal reisil on ärevaid hetki olnud, kui on nt pursanud Islandi vulkaan 2010 ja läksime Austraaliasse ega olnud kindel, kas üldse lennukile saame, sest lennud ei läinud ning sõber oli valmis meid viima meie autoga Istanbuli, et jõuaksime Austraalia lennule, ent viimasel hetkel saime siiski lennata Riia kaudu Istanbuli ja seal lennul kohtusime H-ga. Vaatasin kiirelt Flightradarit ja nägin, et lennud on enamjaolt ümber suunatud Dubaist lendama Istanbuli poole üle Qatari ja Cairo, mis teeb lennuaja küll tunni jagu pikemaks, aga pigem lennata kauem, ent turvaliselt. Sellised asjad ei ole kuidagi meie endi kontrolli all, kuid meelerahu annab teadmine, et me ei pane end ise kuidagi täiendavasse ohtu. Sellegipoolest on koju tagasi jõuda alati maailma parim tunne.
H ootas meid Istanbuli lennujaamas koos oma ukrainlasest naise M-ga. Nad olid võtnud vaevaks eraldi meie jaoks laenata oma sõpradelt turvatooli, et meie laps saaks kenasti õhtustama ja hotelli. Olen liigutatud sellisest pingutusest. H ja M viisid meid Türgi kaasaegsesse liharestorani, mis minu jaoks oli täiesti uudse kontseptsiooniga. Astud sisse justkui suurde turuhoonesse, mille keskel on lauad ja ääres vitriinid erinevate värskete toidu toorainetega. Esimeses on eelroogade valik - erinevate sisudega jogurtgikastmed, täidetud baklažaanid ja viinamarjalehed, juustuga täidetud piprad, seene-oliivi salat, hummus ja teised selle laadsed söögid. Järgmises letis on kõikvõimalik erinev toores liha, nii hakklihast vardad kui juustu sisuga kotletid ja lihapallid, shaslõki vardad, steigid ja lambaliha tükid. Seal samas kõrval hõõguvat grillil küpsetatakse ära su valitud tooraine ning tuuakse sulle lauda restorani toiduna ja tegelikult oledki moslemitele suunatud alkoholivabas restoranis. Nii hõrku ja hästi maitsestatud liha ei ole ma tükk aega saanud. Ja ilmselt on see ka parim lammas, mida ma üldse kunagi maitsnud olen. See oli võrratu restorani kogemus!
Turkish Airlines oli meile broneerinud hotelli Ataköy linnaossa 5* hotelli. Jõudsime sinna alles hilisõhtul peale restorani, väsinult ja soovisime kiirelt tuttu minna. Suur oli meie üllatus, kui avastasime end kahetoalisest mullivannist sviidist 6. Korrusel otse vaatega Istanbuli Marmara sisemerele. Ataköy linnaosa on popp turismis sihtkoht iluteenuste turistide hulgas. Meie hotellis peatus selliseid inimesi, kes olid lasknud enda nina kohendada, juukseid või habet siirdada või mõnda muud iluprotseduuri teha, väga palju, hommikusöögi lauas tundus lausa nagu enamus. Ma ei olnud enne kuulnud, et Türki pakutakse iluoperatsioonideks pakettreise ja seetõttu oli hommikusöögilauas avanev vaade veidi ootamatult võigas, sest tavaliselt hotellis väga palju sidemeis ja paistes inimesi ei kohta, kuid Istanbulis on see omaette ärisuund ning tipptasemel kvaliteediga samal ajal hoides hinda soodsana.
Istanbulis pööratakse turvalisusele üsna suurt tähelepanu. Kui Dubais harjusime sellega, et igasse muuseumisse minekul tuli läbida turvakontroll, siis türklased on veel ühe vindi juurde keeranud ning igasse kaubanduskeskusesse või muusse avalikku kohta sisendes tuleb läbida turvakontroll jaautomaatrelvadega politseinikud tänavapildis pole sugugi harv nähtus. Meie jaoks harjumatu. Ka selleks, et üksnes lennujaama sisse pääseda, tuleb esmalt läbida turvakontroll, siis alles saab check ini minna tegema ja pagasit ära andma, seejärel läbida passikontroll ja uuesti turvakontroll. Arvestades aga seda, kuhu maailm on viimased kümmekond aastat liikunud, ei tee täiendav turvalisuse kontroll sugugi paha.
Üks tähelepanek lennujaamadest veel: kui muidu on lubatud käsipagasisse vedelikud kaasa võtta 1L kotis 100 ml suurustes pakendites, siis ei Dubais ega Istanbulis ei kehti see nõue veele. Kõik muud vedelikud alluvad rangelt sellisele kontrollile ning suuremad pudelid tuleb ära visata, ent veega turvakontrollist läbiminek on sellistes soojades riikides kuidagi loomulik. Ja vett tuleb lennates hoolega juua.
Kui eelmine kord Istanbuli lennujaamas käisime, oli see linna lähedal vana lennujaam, mida nüüdseks kasutatakse ainult kargo ja VIP reisijate jaoks, kogu muu lennuliiklus käib uues linnast väljas olevas lennujaamas, kuhu ummikuteta sõidab vabalt tund aega. Istanbul ei ole ehitatud ringi kujuliselt ja see tähendab, et autod läbivad reeglina ühte ja sama magistraali, et ühest linnaotsast teise jõuda. See omakorda tähendab, et autosid on teedel palju, ummikud võivad kesta hiliste õhtutundideni ning liikluseks tuleb arvestada aega. Samas kohalikud suhtuvad liiklusreeglitesse üsna loovalt - kuniks vahele ei jää, on kõik ok. Nii võib kohata maanteel sõiduautot, kuhu on mahutatud terve perekond - esipingile neli ja taha viis inimest või vajutada kiirust julgelt üle lubatud piirkiiruse. Tesla automaatjuhtimine on Türgis kinni keeratud ja seda selge põhjusega, arvestades liikluskultuuri.
Istanbul ei ole Dubai ja seda väga mitmes mõttes, kontrast on suur igal pool. Dubais ei näe kuskil tänaval blinkivaid välireklaame ja ka reklaamtabloosid on üpris vähevõitu. Istanbulis seevastu on tänavad igal pool täis reklaamplakateid ja tekste kuhu iganes neid kinnitada on võimalik. Istanbulis võib endiselt ka restoranis sees suitsetada, kuigi seda tehakse tihti eraldi alal, mille vahelt aga keegi ei vaevu uksi sulgema. Istanbulis on korraga koos rikkus ja vaesus või siis näiline rikkus. Seal on inflatsioon teinud viie aastaga sellise hüppe, et korteri hinnad on tõusnud 11 korda, autot ostes võib hind aga olla kolmekordistunud aasta jooksul ja uut autot ostes ei fikseerita auto hinda, vaid hind selgub siis, kui auto kohal on, aga selleks, et autot üldse osta, tuleb järjekorra tasu maksta. Mõned asjad võivad olla üüratult soodsad, nt turukaubana ostetavad riided maksvad kohati vaid mõne euro, samas kui tippklassi restorani arve võib ulatuda sadadesse ja samal ajal on miinimumpalk ca 500 eurot ja keskmine palk ca 1200 eurot, nii et inimesed ei jaksa enam sammu pidada üha kasvava üürituruga. Ilmselgelt on igas riigis oma võlud ja valud.
Istanbuli uus lennujaam on suur ja üles ehitatud justkui kaheksajalana, nii et keskel on üks suur kaubanduse ala ja siis hargnevad sektsioonid laiali. Seal ei ole harv, kui viimasel hetkel väravat muudetakse, nii et seda infot tasub hoolega jälgida. Võttes arvesse eelmise korra õppetundi väravate vahel jooksmise osas, siis kontrollisime täna hoolega ekraanidelt väavate infot. Jõudsime väravasse, siis toimus vahetuse vahetus ja kogu lennukitäis inimesi saadeti teise väravasse ümber. Tundub, et see on lennunduses Istanbulis selline omaette tögamine või hobi. Ka H rääkis sellest, kuidas palus oma kolleegil kord lennu suunata kõige väljapääsu poolsemasse väravasse, sest tassis midagi rasket, ent viimasel hetkel muudeti värav taas ära ja ta sai kõmpida oma kandamiga risti läbi lennujaama.
Kui koju jõudsime ja hakkasime kohvreid lahti pakkima, saime veel ühe üllatuse osaliseks. Kevadel Gran Canaria reisi jaoks ostetud uued kohvrid ei ole olnud mu parim valik. Kui kevadel ütles ühe kohvri siseolukorda üles, siis nüüd oli suure kohvri koodlukk otsustanud meiega koostöö lõpetada ja algne kood, mille olime määranud, ei avanud enam kohvrit. M istus omajagu aega ja kruttis numbreid läbi kuniks leidis selle, mis kohvrisuu avas. Oh neid seiklusi.
Meie reisil on olnud palju toredaid ja häid juhuseid, mis on teinud meie reisi palju nauditavamaks ja toredamaks. Täna sattusime juhuslikult Istanbuli lennujaamas kokku sõprade heade sõpradega. Lennukiga Tallinna maandudes saime naabrinaiselt R-lt sõnumi, et ta tuleb meile lennujaama vastu ja ühtlasi astub enne toidupoest läbi, et meil midagi kodus süüa oleks. Oleme saanud reisi jooksul tunda palju positiivseid emotsioone ja sõbralikke naeratusi abivalmis inimestelt, privaatset teenindust nii kõrbe reisil kui lennul Dubaist Istanbuli. Meie beebi on olnud erakordselt tubli reisikaaslane ja sharmantne südamete püüdja. Meil klapib M-ga koos reisimine alati kuidagi hästi ja see koos tolmlemine ning kulgemine toimib meil kuidagi sümbioosis. Jah, usaldada elu. Olen tänulik.
M väike video ka: https://youtu.be/fIsu8cOtVWI
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar