Šarmantsed pargikaelkirjakud ja elektritõukside randevüü

Tänaseks lubas Lyoni ilusat päikselist ja sooja ilma. Juba hommikul ärgates näitas termomeeter ligi 20 soojakraadi ning taevas oli helesinine üksikute rünkpilvedega. Kaalusin, kas panna lühikesed püksid ja topp või jääda siiski teksade juurde. Astusin hotelliuksest õue ning mind tervitas soe, ent tugev briis. Selge, tänu tuulele siiski pika püksi ilm. Päeva peale läks aga tuul nõrgemaks ja temperatuur tõusis isegi 26 kraadi juurde – kes oleks arvanud, et keset oktoobrit on Lyonis päriselt nii soe.

Me olime jõudnud läbi käia enamuse olulisematest vaatamisväärsustest, ainult kaks kohta olid veel jäänud, kuhu tahtsin kindlasti minna: Paul de Boceau siseturule ning Tete d`Ori parki. Olin netist siseturu kohta lugenud, et see on hea valikuga söögiasjade turg ja pettuma selles me ei pidanud. Seal on kõike, alates värsketest juur- ja puuviljadest, lihast, mida lihunik kohapeal kirvega hakib, peadega kanadest, juustudest ja lõpetades kirjude maiuste ja kookidega. Kui Prantsusmaal on muidu pühapäeviti kõik poed ja suur osa restorane kinni, siis turul elu kees. Kohalikud nautisid lettide ääres värskeid karpe, valisid sobilikku juustu ja veetsid mõnusasti aega. Proovisime meiegi foie graga täidetud viigimarja valge veini kastmes ning soetasime endale nii mõndagi head kaasa.

Minu kindel soov oli minna ka kuhugi toidupoodi, et leida sealt kaasa konserveeritud foie grad. Eestis küll foie grad müüakse, kuid olen kodumaal saanud üsna kalli hinnaga üsna keskpärast kraami ja varasemat reisikogemust, eriti Luxembourgist toodud konserveeritud foie grad arvesse võttes, arvan, et alati on mõistlikum selliseid tooteid võimalusel soetada sealt, kus on nende sünnimaa. Avastasin, et siseturu kõrval oli täpselt üks väike toidupood lahti ning haarasin sealt kaasa mõned purgid, mille hiljem sujuvalt M väiksesse seljakotti poetasin. Muidugi, arvestades, et plaanisime oma ülejäänud päeva veeta suures pargis ringi jalutades, oli igati mõistlik ju seljakott kraami täis osta just parki minnes, et jalutades ikka kõik hea kaasas oleks.

Tete d`Ori park on suur ja tänase kauni sooja ilmaga üsna rahvarohke, kuid ruumi jagus lahedalt siiski kõigile. Ühes pargis leiab nii loomaaia, botaanikaaia, suure tiigi, millel saab paadiga aerutada või vesijalgrattaga sõita, aga ka väikese lõbustuspargi lisaks suurele rohealale. Kõige ägedam kogu pargi juures on loomaaia osa, kuhu saavad kõik vabalt sisse jalutada ning kus loomad on küll piiratud alal, aga mitte tugevate ja kõrgete tarade või traataedade taga, vaid ära piiratud võimalikult looduslikult – väikese madala kivimüüriga, mille taga asub sügav kraav. Samuti on loomade kooslus loomulik: ühel alal on koos nii suured sarvekandjad kui sebrad ja väikesed sarvilised, samas kõrval flamingod ja pelikanid segamini teiste lindudega ning tiigis nende ees elamas suured kalad. Kilpkonnadele oli eraldi tiik, kus neid leidus kümnete kaupa. Ainult kaelkirjakute ala piirdus seljatagant suurema majaga, mille ääres nad esinedes muudkui edasi-tagasi käisid. Igal juhul, kui kunagi Lyonis olla ja aeg on piiratud, on see park kindel koht, kuhu tasub minna.

Pargist tagasi hotelli me enam jalutada ei viitsinud ja võtsime taas elektritõuksid. Lyonis on peamiselt kolm suuremat teenusepakkujat: Lime, Bird ja dott. Tõukse on siin linnas sadade kui mitte tuhandete viisi ja kui kuhugi need jätta, on need järgmisel hetkel läinud, ent samas on kohe lähedal nurgal kindlasti mõni muu tõuks taas ootel, nii et võtta ja jätta on neid väga lihtne. Kuna Bird ei jäänud kahekaupa me teele, proovisime ära nii Lime kui tahtsime proovida ära dotti. M ei saanud millegipärast aga oma telefoni äppe tõmmatud ja nii jäime siiski Lime juurde, sest sellel on grupisõidu funktsioon olemas, millega saab ühel ajal ühe krediitkaardi külge siduda kuni viis aktiivset kasutajat ja maksta kõigi eest korraga. Mõlema teenusepakkuja puhul on ratta lahti lukustamine euro, edasi läheb arvestus minutipõhiselt, nii et Lime on tiba kallim, dott soodsam ja väidetavalt sisaldab dotti hind ka liiklus- ja vastutuskindlustust, ent muus osas neil sisulist vahet ei ole. Igal juhul saime elektritõuksidega pargist tagasi hotelli umbes kaks korda kiiremini ja väga meeldivas soojas tuules kulgedes, mis andis meile täpselt veel vajaliku aja, et enne lennukile minekut hea lõuna teha.

Muide, igas linnas on tõesti vähemalt üks eestlane ja ilmselgelt Lyonis vähemalt kaks, sest ilmselt lennu ainus eestlane sattus istuma just meie kõrvale, mis selgus ka alles siis, kui lennukilt maha hakkasime tulema. Ja seekord õnnestus mul teha ka pakkimise nö algaja viga, kuigi olen läbi aegade toonud koju kohvriga kõiksugu asju, siis kunagi varem pole ma suutnud pakkida kohvrit selliselt, et õllepudeli kork lööb õllepurki augu ja pooled mu riided on tumeda õlle kastmes. Kunagi oma esimesel lennureisil sain küll ristsed kaasa võetud praekapsa purgiga, mis õhurõhu toimel end lahti kohvris keeras ja kõik riided sihtkohta jõudes hapuka kapsa lõhnaga olid, kuid metallpurki kohvris ma varem veel katki teha pole suutnud. Mis seal ikka, kunagi on ikka esimene kord.

Kui mõtlen tagasi oma päevadele Lyonis, siis kui seal oleku aeg peaks olema piiratud, soovitaksin kindlasti külastada mäe otsas olevat kirikut köisraudteega, kiriku all jalamil restoranide tänavate kvartalit, suurt siseturgu, Tete d´Ori parki ja kesklinna ostutänavate ala, mida mööda jalutada Bellecouri platsilt ooperimaja ja Hotel de Villeni. Kõik muu on ainult lisanduvaks boonuseks.

Võiks arvata, et kõik suurlinnad on ühte nägu ja eks nad mingil määral ongi, kuid Lyon on huvitav eelõige sellepärast, et see on suhteliselt madal linn, üksnes paari üksiku pilvelõhkujaga. Mingi veider vibe meenutab mulle kohati Kuubal Havanat ja Trinidadi ning mõttes oleksin tahtnud koguaeg öelda, et oleme Hispaanias, Barcelona kandis, mitte Kesk-Prantsusmaal, kuigi Barcelonat külastasime jaanuaris, mil seal oli külmalaine ja viimastel päevadel kogetud 20-25 kraadi sooja ei saaks kuidagi sellega seostuda. Kokkuvõttes on Lyon selline mõnus Prantsuse väikelinn, mis hakkab üha enam meeldima, mida kauem seal oled. Kui algselt ei osanud ma Lyoni osas kindlat seisukohta võtta, siis tänaseks võin öelda, et see linn on tõesti nunnu, aga mitte ülevoolavalt armas, omades nii võluvat reserveeritust kui meeldivat sõbralikkust.

PS! M tegi meie väiksest nädalavahetusest ka kaks videot: 1. päev ja 2. päev.