Startisime hommikul Pärnust Leedu poole veidi peale kella 9. Meie esimene pikem peatus oli plaanitud Riias väikse jalutuskäiguga vanalinnas ning eeldatavasti võinuks sama aja sisse mahtuda ka lõunatamine.
Tirisin teel Riiga ära paar äppi vaatamisväärsustega ning märkisin ära need, mis rohkem huvi pakuvad. Kuigi ma olen täielik äpipede ehk siis mulle meeldib katsetada kõikvõimalikke äppe ja sisuliselt on iga asja jaoks olemas mingi äpp, siis sellist ideaalset lahendust, mis aitaks asendada raamatut reisi planeerimisel, ma veel päriselt leidnud ei ole. Olen paralleelselt kasutanud TripAdvisori, Lonely Planet Guides, Google Tripsi, Sygic Traveli ja GPS My City äppe, ent igaühel neist on omad vead. Kõigist kokku saaks aga juba päris ideaalse lahenduse. Seni neist on kõige paremini toiminud TripAdvisor, sest seal on olemas suurim valik koos hinnangutega vaatamisväärsusi, mida on lihtne lemmikute hulka lisada, aga tüütu listida, heaks omaduseks veel võimalus igasse punkti läbi Goole Mapsi navigeerimine, kuid paraku vajab see äpp jooksvalt koguaeg netti. Lonely Planeti Guides oli vanasti TouristEye äpp ja siis toimis see suurepäraselt, nüüd on seal olemas vaid üksikud suuremad linnad, mis väiksemates kohtades trippides teeb selle äpi täiesti mõttetuks. Google Trips on täiesti uus leiutis, mille avastasin alles paar nädalat tagasi Stockholmis olles ja seal toimis see hästi: asukoha järgi eelnevalt valmis tehtud vaatamisväärsuste listid kaardil, navigeerimine läbi Google Mapsi, ainult vajab netti ning taaskord toimib vaid popimates linnades. Sygic Travel toimib taas üksnes suuremates linnades, paljud asjad tahavad tasulist funktsionaalsust ning kipub olema aeglane.
Ideelise ülesehituse poolt on suhteliselt parim idee GPS My City äpil, kus on olemasolevates linnades ette valmis tehtud erinevad nimekirjad vaatamisväärsustega, need kaardile märgitud ja tasulise teenusena võimalik juurde osta juba valmis jalutuskäik iga linna kohta eraldi. Seal on ka vaatamisväärsustele juurde pandud pikemad kirjeldused, mis annavad mõnusa taustinfo, võimalusega terve linn downloadida ning seetõttu mugavamalt ka netita vaadata, kuid oluliseks puuduseks on äpi pidev kokkujooksmine, mis hakkas telefoni omakorda kokku jooksutama, nii et olin sunnitud selle lõpuks telefonist maha laskma. Oleks vaid olemas selline äpp, kus oleks eelnevalt valmis tehtud automaatlistid huvitavamate vaatamisväärsustega, mida saab lihtsalt modifitseerida, mis on kaardile joonistatud ja ise punktist punkti sind navigeeriks netti kasutamata, nii et info oleks olemas ka väiksemate kohtade osas. Oh, ootan sellist äppi...
Hiljem ostsime Leetu jõudes teeäärsest tanklast ka kohaliku ettemakstud sim-kaardi, millega saime kaasas olnud lisatelefoniga interneti leviala tekitada, et ei peaks roamingu tasudena internetile juurde maksma. Olgugi et sellest suvest on roamingu hinnad oluliselt soodsamaks läinud, võib neti pidev sees hoidmine märkamatu surfamise ja äpindamisega omajagu lisaarve tekitada ning kohalik sim-kaart on selles suhtes üks soodsamaid lahendusi. Lisaks saab tekitatud wifi levialas ju mitu seadet korraga istuda. Mõeldud, tehtud. Kui M äsja ostetud sim-kaardi telefoni pani ja ära aktiveeris, siis esimese hiiga ei tekkinud netti kuskilt. Kogu sim-kaardiga kaasa tulnud ümbris oli aga leedukeelne. Ka väidetavalt inglisekeelne koduleht lisainfoga sisaldas vaid leedukeelseid sõnu. Lükkasin kõiki seadeid järjest ükshaaval sisse ja välja, katestasin üht- ja teistpidi ning hoolimata mu tõsisest tehnikaaurast, internet saabus meie õuele.
Orienteerudes oma äppide rägastikus valisin meie Riia peatuse alguspunktiks Riia linna kaitsja ja legendi järgi rajaja Suure Kristapsi kuju, mille lähistele jõe äärde mugavalt parkimiskoha leidsime. Kui automaadi juurde jõudsin, et parkimispilet lunastada, oli seal üks vanem härra, kes püüdlikult mu poole pöördus algselt vene ja seejärel saksa keeles, et abi paluda pileti ostmisel. Saksa keelt pole ma kunagi õppinud ja vene keel on mul pehmelt öeldes nõrk. Püüdsin kuidagi paralleelselt süveneda parkimisaparaadi inglisekeelsesse juhendisse, alustades seletamist vene-inglise segakeeles vanahärrale, paludes samal ajal eemal seisnud ema eesti keeles appi. Tundsin, kuidas see multilingvistiline olukord mul hakkab juhet kokku ajama, kui meie juurde astus üks kohaliku olekuga meesterahvas. Pöördusin automaatselt ta poole vene keeles abipalvega vanahärrat aidata. Olin isegi üllatunud oma keelelisest hakkama saamisest. Kutt seletas härrale asjad ära, ostis oma pileti, sain minagi oma pileti ja ajaks, mil auto juurest lahkusime, oli härra endiselt veel parkimisautomaadi juures pileti teema üle arutlemas.
Riia vanalinn on üsna kompaktne ja mugav läbi jalutada. Oma olemuselt meenutab Riia mulle kuidagi väga Tartut. Ma pole kummaski linnas ülemäära palju käinud, kuid nende kahe linna ühist hingamist ma kuidagi tunnetan õhus. On selle ühisosaks linnasid läbiv jõgi ja selle ümbrus või midagi muud, mine võta kinni, kuigi sisulise poole pealt on Riial ilmselt rohkem ühist Tallinnaga kui Tartuga.
Otsustasime lõunatada Riia vanalinna asemel kuskil teel Leedu poole väljaspool Riiat. Plaanimuutusena jätsime Rundale lossi külastuse hoopis taasiteele, kuna oleme seal ca 5 aastat tagasi korraks käinud ja sestap keerasime auto nina Šiauliai ristimäe poole. Mõnikümmend kilomeetrit eemal Riiast asub otse suure maantee ääres väike hotell ja restoran Zemnieka cienasts koos suure laste mänguväljakuga, mis sisaldab endas mitmeid atraktsioone. Kuna Foursquare äpi hinnangul on tegemist sellise mugava teepealse normaalse tasemega söögikohaga, otsustasime seal peatuda. Kuigi teenindajad olid noored, ei rääkinud nad sisuliselt sõnagi inglise keelt, samuti oli kogu restorani peale ainult kaks inglisekeelset menüüd, olenemata suurlinna lähedusest. Sellegipoolest saime lõpuks oma toidud tellitud ja hoolimata juba hilisest pärastlõnast, siiski lõunatatud.
Leedus, Šiauliai külje all asub ristimägi, mis maanteelt küll nähtav on, kuid taamal seda teadmata võib täiesti märkamatuks jääda. See porgandipõldude ääres asuv ristimägi on ühtpidi lummav, teistpidi õõvastav. Seal on sõna otseses mõttes tuhandeid riste igas suuruses tihedasti koos künkale seatud, mille vahelt lookleb tee üle kahe künka eemal asuvasse kabelisse. Meie pere jaoks on surnuaed alati väga püha koht olnud, kuhu niisama uitama ei minda ja kuigi ristimäel haudu ei asu, on veider tunne olla korraga kõikide nende ristide keskel. Seda mäge on keeruline kirjeldada ja see vaade, mis avaldub, on tõeliselt ahhetama panev.
Õhtusöögiks olin planeerinud meile jalutuskäigu Palangas, enne kui majutuskohta Klaipedas jõuame. Palanga on nunnu kuurortlinn, mis annab Pärnule silmad ette. Oma olemuselt ja tänavatelt, mis viivad sirgelt valgesse liivaranda, mida ääristab ühest servast pikk muul, mille otsa on seatud päikeseloojangu suunas pingiread, meenutas mulle väga Floridas asuvat Napelsi linna, kus meil õnnestus delfiine kohata. Kui õhutemperatuur oleks vastanud tavapärasele augustikuisele ootusele, siis poleks olnud raske end kujutleda just nimelt Ameerika mandrile. Tundub, et kuurortlinnad on natuke vist kõik maailmas omavahel sarnased.
Poolteist tundi läks Palangas jalutades nagu väikene hetk. Kiirustasime tagasi auto juurde, sest ette ostetud parkimisaeg oli just lõppenud. Kui muidu on minu orienteerumisoskusega veidi keeruline ja M sisemist GPS-i võib üsna julgesti usaldada, siis täna õhtul auto juurde kiirustades korraks kahtlesin tema enesekindluses liikuda teises suunas. Kui olime jõudnud vale Maxima parklasse ja isa juba helistas, et nentida esmalt fakti, et nad on emaga veidi eksinud ja hetk hiljem tõdeda, et nad on just autoni jõudnud, keerasime ka oma otsa ringi ning leidsime õige parkla, kuhu seekord minu sisemine orientiir viitas. Lisasime veidi parkimisaega juurde ja otsisime õhtustamiseks sobiliku koha peatänava ääres, kus oli mõnus õhtuhämardudes mööduvaid inimesi jälgida.
Meil õnnestus jõuda Palangasse just hetkel, mil toimus muusikalise purskkaevu show. Lõuna ajal sattusime Riias just täpselt raekoja ette ajal, kui kellatornist kostus kellademäng. Õhtu lõpetas aga Klaipedasse sõites maanteele paistev kaunis ilutulestik, mis päevale mõnusa punkti pani. Esimene reisipäev on igati õnnestunud.
Tirisin teel Riiga ära paar äppi vaatamisväärsustega ning märkisin ära need, mis rohkem huvi pakuvad. Kuigi ma olen täielik äpipede ehk siis mulle meeldib katsetada kõikvõimalikke äppe ja sisuliselt on iga asja jaoks olemas mingi äpp, siis sellist ideaalset lahendust, mis aitaks asendada raamatut reisi planeerimisel, ma veel päriselt leidnud ei ole. Olen paralleelselt kasutanud TripAdvisori, Lonely Planet Guides, Google Tripsi, Sygic Traveli ja GPS My City äppe, ent igaühel neist on omad vead. Kõigist kokku saaks aga juba päris ideaalse lahenduse. Seni neist on kõige paremini toiminud TripAdvisor, sest seal on olemas suurim valik koos hinnangutega vaatamisväärsusi, mida on lihtne lemmikute hulka lisada, aga tüütu listida, heaks omaduseks veel võimalus igasse punkti läbi Goole Mapsi navigeerimine, kuid paraku vajab see äpp jooksvalt koguaeg netti. Lonely Planeti Guides oli vanasti TouristEye äpp ja siis toimis see suurepäraselt, nüüd on seal olemas vaid üksikud suuremad linnad, mis väiksemates kohtades trippides teeb selle äpi täiesti mõttetuks. Google Trips on täiesti uus leiutis, mille avastasin alles paar nädalat tagasi Stockholmis olles ja seal toimis see hästi: asukoha järgi eelnevalt valmis tehtud vaatamisväärsuste listid kaardil, navigeerimine läbi Google Mapsi, ainult vajab netti ning taaskord toimib vaid popimates linnades. Sygic Travel toimib taas üksnes suuremates linnades, paljud asjad tahavad tasulist funktsionaalsust ning kipub olema aeglane.
Ideelise ülesehituse poolt on suhteliselt parim idee GPS My City äpil, kus on olemasolevates linnades ette valmis tehtud erinevad nimekirjad vaatamisväärsustega, need kaardile märgitud ja tasulise teenusena võimalik juurde osta juba valmis jalutuskäik iga linna kohta eraldi. Seal on ka vaatamisväärsustele juurde pandud pikemad kirjeldused, mis annavad mõnusa taustinfo, võimalusega terve linn downloadida ning seetõttu mugavamalt ka netita vaadata, kuid oluliseks puuduseks on äpi pidev kokkujooksmine, mis hakkas telefoni omakorda kokku jooksutama, nii et olin sunnitud selle lõpuks telefonist maha laskma. Oleks vaid olemas selline äpp, kus oleks eelnevalt valmis tehtud automaatlistid huvitavamate vaatamisväärsustega, mida saab lihtsalt modifitseerida, mis on kaardile joonistatud ja ise punktist punkti sind navigeeriks netti kasutamata, nii et info oleks olemas ka väiksemate kohtade osas. Oh, ootan sellist äppi...
Hiljem ostsime Leetu jõudes teeäärsest tanklast ka kohaliku ettemakstud sim-kaardi, millega saime kaasas olnud lisatelefoniga interneti leviala tekitada, et ei peaks roamingu tasudena internetile juurde maksma. Olgugi et sellest suvest on roamingu hinnad oluliselt soodsamaks läinud, võib neti pidev sees hoidmine märkamatu surfamise ja äpindamisega omajagu lisaarve tekitada ning kohalik sim-kaart on selles suhtes üks soodsamaid lahendusi. Lisaks saab tekitatud wifi levialas ju mitu seadet korraga istuda. Mõeldud, tehtud. Kui M äsja ostetud sim-kaardi telefoni pani ja ära aktiveeris, siis esimese hiiga ei tekkinud netti kuskilt. Kogu sim-kaardiga kaasa tulnud ümbris oli aga leedukeelne. Ka väidetavalt inglisekeelne koduleht lisainfoga sisaldas vaid leedukeelseid sõnu. Lükkasin kõiki seadeid järjest ükshaaval sisse ja välja, katestasin üht- ja teistpidi ning hoolimata mu tõsisest tehnikaaurast, internet saabus meie õuele.
Orienteerudes oma äppide rägastikus valisin meie Riia peatuse alguspunktiks Riia linna kaitsja ja legendi järgi rajaja Suure Kristapsi kuju, mille lähistele jõe äärde mugavalt parkimiskoha leidsime. Kui automaadi juurde jõudsin, et parkimispilet lunastada, oli seal üks vanem härra, kes püüdlikult mu poole pöördus algselt vene ja seejärel saksa keeles, et abi paluda pileti ostmisel. Saksa keelt pole ma kunagi õppinud ja vene keel on mul pehmelt öeldes nõrk. Püüdsin kuidagi paralleelselt süveneda parkimisaparaadi inglisekeelsesse juhendisse, alustades seletamist vene-inglise segakeeles vanahärrale, paludes samal ajal eemal seisnud ema eesti keeles appi. Tundsin, kuidas see multilingvistiline olukord mul hakkab juhet kokku ajama, kui meie juurde astus üks kohaliku olekuga meesterahvas. Pöördusin automaatselt ta poole vene keeles abipalvega vanahärrat aidata. Olin isegi üllatunud oma keelelisest hakkama saamisest. Kutt seletas härrale asjad ära, ostis oma pileti, sain minagi oma pileti ja ajaks, mil auto juurest lahkusime, oli härra endiselt veel parkimisautomaadi juures pileti teema üle arutlemas.
Riia vanalinn on üsna kompaktne ja mugav läbi jalutada. Oma olemuselt meenutab Riia mulle kuidagi väga Tartut. Ma pole kummaski linnas ülemäära palju käinud, kuid nende kahe linna ühist hingamist ma kuidagi tunnetan õhus. On selle ühisosaks linnasid läbiv jõgi ja selle ümbrus või midagi muud, mine võta kinni, kuigi sisulise poole pealt on Riial ilmselt rohkem ühist Tallinnaga kui Tartuga.
Otsustasime lõunatada Riia vanalinna asemel kuskil teel Leedu poole väljaspool Riiat. Plaanimuutusena jätsime Rundale lossi külastuse hoopis taasiteele, kuna oleme seal ca 5 aastat tagasi korraks käinud ja sestap keerasime auto nina Šiauliai ristimäe poole. Mõnikümmend kilomeetrit eemal Riiast asub otse suure maantee ääres väike hotell ja restoran Zemnieka cienasts koos suure laste mänguväljakuga, mis sisaldab endas mitmeid atraktsioone. Kuna Foursquare äpi hinnangul on tegemist sellise mugava teepealse normaalse tasemega söögikohaga, otsustasime seal peatuda. Kuigi teenindajad olid noored, ei rääkinud nad sisuliselt sõnagi inglise keelt, samuti oli kogu restorani peale ainult kaks inglisekeelset menüüd, olenemata suurlinna lähedusest. Sellegipoolest saime lõpuks oma toidud tellitud ja hoolimata juba hilisest pärastlõnast, siiski lõunatatud.
Leedus, Šiauliai külje all asub ristimägi, mis maanteelt küll nähtav on, kuid taamal seda teadmata võib täiesti märkamatuks jääda. See porgandipõldude ääres asuv ristimägi on ühtpidi lummav, teistpidi õõvastav. Seal on sõna otseses mõttes tuhandeid riste igas suuruses tihedasti koos künkale seatud, mille vahelt lookleb tee üle kahe künka eemal asuvasse kabelisse. Meie pere jaoks on surnuaed alati väga püha koht olnud, kuhu niisama uitama ei minda ja kuigi ristimäel haudu ei asu, on veider tunne olla korraga kõikide nende ristide keskel. Seda mäge on keeruline kirjeldada ja see vaade, mis avaldub, on tõeliselt ahhetama panev.
Õhtusöögiks olin planeerinud meile jalutuskäigu Palangas, enne kui majutuskohta Klaipedas jõuame. Palanga on nunnu kuurortlinn, mis annab Pärnule silmad ette. Oma olemuselt ja tänavatelt, mis viivad sirgelt valgesse liivaranda, mida ääristab ühest servast pikk muul, mille otsa on seatud päikeseloojangu suunas pingiread, meenutas mulle väga Floridas asuvat Napelsi linna, kus meil õnnestus delfiine kohata. Kui õhutemperatuur oleks vastanud tavapärasele augustikuisele ootusele, siis poleks olnud raske end kujutleda just nimelt Ameerika mandrile. Tundub, et kuurortlinnad on natuke vist kõik maailmas omavahel sarnased.
Poolteist tundi läks Palangas jalutades nagu väikene hetk. Kiirustasime tagasi auto juurde, sest ette ostetud parkimisaeg oli just lõppenud. Kui muidu on minu orienteerumisoskusega veidi keeruline ja M sisemist GPS-i võib üsna julgesti usaldada, siis täna õhtul auto juurde kiirustades korraks kahtlesin tema enesekindluses liikuda teises suunas. Kui olime jõudnud vale Maxima parklasse ja isa juba helistas, et nentida esmalt fakti, et nad on emaga veidi eksinud ja hetk hiljem tõdeda, et nad on just autoni jõudnud, keerasime ka oma otsa ringi ning leidsime õige parkla, kuhu seekord minu sisemine orientiir viitas. Lisasime veidi parkimisaega juurde ja otsisime õhtustamiseks sobiliku koha peatänava ääres, kus oli mõnus õhtuhämardudes mööduvaid inimesi jälgida.
Meil õnnestus jõuda Palangasse just hetkel, mil toimus muusikalise purskkaevu show. Lõuna ajal sattusime Riias just täpselt raekoja ette ajal, kui kellatornist kostus kellademäng. Õhtu lõpetas aga Klaipedasse sõites maanteele paistev kaunis ilutulestik, mis päevale mõnusa punkti pani. Esimene reisipäev on igati õnnestunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar