Hommikul magasime mõnuga ja ajasime end voodist välja alles napilt enne keskpäeva. Täna on laupäev ning oleme igati ära teeninud pikema une. Nii hea, kui ei pea hommikul kohe kuhugi kiirustama ja saab vahetevahel niisama lebotada. Pealegi, A lennuk läks juba hommikul vara, nii et olime M-ga omapäi.
Mul on harjumus, komme ja traditsioon reisidel alati võtta hetk väikseks shopinguks ning olin seda juba tasapisi plaanima hakanud. Meie hotellist paari metroopeatuse kaugusel asub suures metroojaamas Espriti outlet, mis on üks mu lemmikbrände. Lisaks, kui mul on võimalus, astun alati läbi ka Hunkemölleri pesupoest ning siin, Hunkemölleri kodukantsis, on nende poodide konsentratsioon kõige suurm ning lausa patt oleks pesupood vahele jätta. Mul on lihtne selles poes veeta märkamatult tohutu aeg ning ma väljun sealt alati suuremate ostudega. Hunkemölleri pesu on lisaks ilusale ka mugav ning ma siiralt usun, et on suur vahe selles, millist pesu sa kannad, olgugi et enamjaolt see pesu kuskil välja ei paista.
M on minu shopingute osas uskumatult kannatlik. Ostukotid käe otsas, istusime kohvikusse maha jalga puhkama ja aru pidama, mida edasi teha. Õhtu oli alles noor, ent suurte kottidega väga ringi trampida ei viitsi. Lisaks kõigele muule oli väljas taas korralikult sadama hakanud. Vaatasin veel korra Heineken Experienci kodulehte, kuid tänaseks olid kõik eelmüügi piletid juba välja müüdud. Sellegipoolest otsustasime Heinekeni sõita, et vaadata, ehk õnnestub meil siiski vanast õlletehasest läbi astuda, on Heineken ju Amsterdamist alguse saanud õllebränd.
Kui trammiga Heinekeni juurde jõudsime, märkasime juba eemalt kohta, kus õllemuuseum asub - pikk saba lookles mööda tänavat inimestest, kes soovisid piletit soetada Heineken Experiencele. Saba liikus õnneks kiiresti ning vihm jäi peagi järele, kuid ka siin on Heineken inimeste peale mõelnud, pakkudes töötajate poolt sabas seisjatele vihmavarje. Heineken Experience kujutab endast ringkäiku vanas õlletehases, mis on tehtud piisavalt interaktiivseks ja meelelahutuslikuks igale külalisele, andes võimaluse tutvuda nii Heinekeni pereloo ja ajalooga, samuti ülevaate tänasest päevast ja sponsorlusest, aga ka võimalust teha endast Heinekeni taustaga pilte, mängida videomänge, meisterdada endale omanimeline õllepudel kui ka nautida Heinekeni õlut, millest kaks ja pool klaasi kuuluvad mugavalt piletihinna sisse, lisaks veel muu väike Heinekeni nänn.
Nad on tõepoolest oma muuseumi õigesti nimetanud - Experience ehk kogemus - sest teisiti seda kõike iseloomustada ei olegi võimalik. Nad müüvad emotsiooni ja seda nad tõesti seal pakkuda oskavad. Töötajad on äraütlemata meeldivad ning entusiastlikud, tasuta alla laetav äpp audiogiidina mõnusalt kaasaegne ning lihtne, kogu taust ja viis selline, mis tekitab pigem brändifänlust. Muide, Heinekeni esimene kast õlut jõudis laevaga Ameerikasse kolm päeva peale kuiva seaduse lõppu, mis on teinud Heinekenist tugeva toote tänaseni, nii et nende tootmisõimsus on Euroopa suurimas õlletehases, mis asub vaid paarkümmend meetrit Amsterdamist, 800 000 pudelit tunnis. Kui Heinekeni veeti Amsterdami poodidesse ja aaridesse kuni 1960-date aastateni hobustega tulenevalt siinsete tänavate kitsusest, siis ka tänaseks on hobused endiselt Heinekeni palgal, ent nüüd brändisaadikutena. Nagu töötajatel ikka, on ka neil ette nähtud korraline puhkus, suvel lausa 6 nädalat ja hetkel talvepuhkus 3 kuud, sest kogu maja renoveeritakse ja tehakse täielikult uueks, nii et hobuseid meil täna näha ei õnnestunud. Igatahes on Heineken Experience selline muuseumikülastus, mida tasub kindlalt ette võtta.
Üsna kesklinna lähistel, Rijksmuseumi trammipeatuse vastas asub Zazare teemandipood, kus pakutakse tasuta tutvustavat ringkäiku teemandimaailma ehk nende töötaja jagab oma teadmisi sellest, kuidas teemate kaevandatakse, kuidas neid lõigatakse ning poleeritakse. Igaühel on võimalik ise käes hoida teematitega laavakivi tükki ja näha, kuidas oskuslikud meistrimehed tillukesi kive oma käte vahel vormivad. Seal samas on ka väidetavalt maailma kõige säravam teemant, 257-tahuline Amsterdami täht, mis on seni maailma kõige enamate tahkudega teemat. Tõepoolest, kui enne tundusid kõik kivid ühtemoodi sädelevat valguse käes, siis selle teemandi kõrval kipuvad teised ka ereda valgusega heledas ruumis veidi kahvatuma.
Amsterdamil on ilmselt pakkuda igaühele ja igale maitsele midagi. Siin on hea võrgustik igas mõttes, nii äriliselt kui kaubanduslikult, aga ka kõikidele maitsemeeltele üht-teist. Kui väsinuna õhtusöögile lõpuks mõtlema hakkasime, otsustasime täna jätta suuremad ekstreemsused kõrvale ning leida mingi tavalisema toiduga söögikoht. Burgerid kõlasid siin kontekstis lausa suurepäraselt. Telefon viitas meile 300 meetri kaugusel meie asukohast olevat ühe üsna hea tasemega väikese burgerisöögikoha The Butcher. See on tõesti väga ehe pisike nelja lauakesega burgerikoht, mis on kohalike hulgas üpriski populaarne. See on ka esimene selline söögikoht, mida olen külastanud, kus tualeti uks on seinaga ilma ühegi sildita nii ühte maskeeritud, et kui pole kedagi, kes vihjet annab ja ukse asukoha kätte näitab, ei oskakski arvata, et seina seest uks väiksesse tualettruumi viib. Koht ise on piklik, väike kahhelplaatidega ruum, mis on trendikalt ja kaasaegselt, kuid üsna lihtsalt sisustatud. Burgerite maitse, lõhn ja välimus aga sellised, mis panevad juba eos neelatama ning burgerit hammustades ahmima sisse pihvist väljaniriseivaid lihamahlu. Koha burgerid ja atmosfäär on igal juhul väga ehtsad ja head, veel üks selline väike peidetud pärl õhtu lõpuks.
Mul on harjumus, komme ja traditsioon reisidel alati võtta hetk väikseks shopinguks ning olin seda juba tasapisi plaanima hakanud. Meie hotellist paari metroopeatuse kaugusel asub suures metroojaamas Espriti outlet, mis on üks mu lemmikbrände. Lisaks, kui mul on võimalus, astun alati läbi ka Hunkemölleri pesupoest ning siin, Hunkemölleri kodukantsis, on nende poodide konsentratsioon kõige suurm ning lausa patt oleks pesupood vahele jätta. Mul on lihtne selles poes veeta märkamatult tohutu aeg ning ma väljun sealt alati suuremate ostudega. Hunkemölleri pesu on lisaks ilusale ka mugav ning ma siiralt usun, et on suur vahe selles, millist pesu sa kannad, olgugi et enamjaolt see pesu kuskil välja ei paista.
M on minu shopingute osas uskumatult kannatlik. Ostukotid käe otsas, istusime kohvikusse maha jalga puhkama ja aru pidama, mida edasi teha. Õhtu oli alles noor, ent suurte kottidega väga ringi trampida ei viitsi. Lisaks kõigele muule oli väljas taas korralikult sadama hakanud. Vaatasin veel korra Heineken Experienci kodulehte, kuid tänaseks olid kõik eelmüügi piletid juba välja müüdud. Sellegipoolest otsustasime Heinekeni sõita, et vaadata, ehk õnnestub meil siiski vanast õlletehasest läbi astuda, on Heineken ju Amsterdamist alguse saanud õllebränd.
Kui trammiga Heinekeni juurde jõudsime, märkasime juba eemalt kohta, kus õllemuuseum asub - pikk saba lookles mööda tänavat inimestest, kes soovisid piletit soetada Heineken Experiencele. Saba liikus õnneks kiiresti ning vihm jäi peagi järele, kuid ka siin on Heineken inimeste peale mõelnud, pakkudes töötajate poolt sabas seisjatele vihmavarje. Heineken Experience kujutab endast ringkäiku vanas õlletehases, mis on tehtud piisavalt interaktiivseks ja meelelahutuslikuks igale külalisele, andes võimaluse tutvuda nii Heinekeni pereloo ja ajalooga, samuti ülevaate tänasest päevast ja sponsorlusest, aga ka võimalust teha endast Heinekeni taustaga pilte, mängida videomänge, meisterdada endale omanimeline õllepudel kui ka nautida Heinekeni õlut, millest kaks ja pool klaasi kuuluvad mugavalt piletihinna sisse, lisaks veel muu väike Heinekeni nänn.
Nad on tõepoolest oma muuseumi õigesti nimetanud - Experience ehk kogemus - sest teisiti seda kõike iseloomustada ei olegi võimalik. Nad müüvad emotsiooni ja seda nad tõesti seal pakkuda oskavad. Töötajad on äraütlemata meeldivad ning entusiastlikud, tasuta alla laetav äpp audiogiidina mõnusalt kaasaegne ning lihtne, kogu taust ja viis selline, mis tekitab pigem brändifänlust. Muide, Heinekeni esimene kast õlut jõudis laevaga Ameerikasse kolm päeva peale kuiva seaduse lõppu, mis on teinud Heinekenist tugeva toote tänaseni, nii et nende tootmisõimsus on Euroopa suurimas õlletehases, mis asub vaid paarkümmend meetrit Amsterdamist, 800 000 pudelit tunnis. Kui Heinekeni veeti Amsterdami poodidesse ja aaridesse kuni 1960-date aastateni hobustega tulenevalt siinsete tänavate kitsusest, siis ka tänaseks on hobused endiselt Heinekeni palgal, ent nüüd brändisaadikutena. Nagu töötajatel ikka, on ka neil ette nähtud korraline puhkus, suvel lausa 6 nädalat ja hetkel talvepuhkus 3 kuud, sest kogu maja renoveeritakse ja tehakse täielikult uueks, nii et hobuseid meil täna näha ei õnnestunud. Igatahes on Heineken Experience selline muuseumikülastus, mida tasub kindlalt ette võtta.
Üsna kesklinna lähistel, Rijksmuseumi trammipeatuse vastas asub Zazare teemandipood, kus pakutakse tasuta tutvustavat ringkäiku teemandimaailma ehk nende töötaja jagab oma teadmisi sellest, kuidas teemate kaevandatakse, kuidas neid lõigatakse ning poleeritakse. Igaühel on võimalik ise käes hoida teematitega laavakivi tükki ja näha, kuidas oskuslikud meistrimehed tillukesi kive oma käte vahel vormivad. Seal samas on ka väidetavalt maailma kõige säravam teemant, 257-tahuline Amsterdami täht, mis on seni maailma kõige enamate tahkudega teemat. Tõepoolest, kui enne tundusid kõik kivid ühtemoodi sädelevat valguse käes, siis selle teemandi kõrval kipuvad teised ka ereda valgusega heledas ruumis veidi kahvatuma.
Amsterdamil on ilmselt pakkuda igaühele ja igale maitsele midagi. Siin on hea võrgustik igas mõttes, nii äriliselt kui kaubanduslikult, aga ka kõikidele maitsemeeltele üht-teist. Kui väsinuna õhtusöögile lõpuks mõtlema hakkasime, otsustasime täna jätta suuremad ekstreemsused kõrvale ning leida mingi tavalisema toiduga söögikoht. Burgerid kõlasid siin kontekstis lausa suurepäraselt. Telefon viitas meile 300 meetri kaugusel meie asukohast olevat ühe üsna hea tasemega väikese burgerisöögikoha The Butcher. See on tõesti väga ehe pisike nelja lauakesega burgerikoht, mis on kohalike hulgas üpriski populaarne. See on ka esimene selline söögikoht, mida olen külastanud, kus tualeti uks on seinaga ilma ühegi sildita nii ühte maskeeritud, et kui pole kedagi, kes vihjet annab ja ukse asukoha kätte näitab, ei oskakski arvata, et seina seest uks väiksesse tualettruumi viib. Koht ise on piklik, väike kahhelplaatidega ruum, mis on trendikalt ja kaasaegselt, kuid üsna lihtsalt sisustatud. Burgerite maitse, lõhn ja välimus aga sellised, mis panevad juba eos neelatama ning burgerit hammustades ahmima sisse pihvist väljaniriseivaid lihamahlu. Koha burgerid ja atmosfäär on igal juhul väga ehtsad ja head, veel üks selline väike peidetud pärl õhtu lõpuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar