Hommikul läks uni korraks pealt ära kella poole viie ajal, kuid sundisin end uuesti magama ja venitasin siiski seitsmeni välja ehk siis hoobilt ühe ööga kohalikku ajatsooni. Tundus kõige mõistlikum idee.
Olgugi, et ärkasin üsna vara, magas M mõnuga poole lõunani, nii et saime hotellist välja alles hommikusööki otsima minna peale kella 10. Hotelli bronniga kaasa tulnud tasuta concierge teenus soovitas meile lähedal asuvat hommikusöögikohta, mille peale väikseid otsinguid lukshotellist ka üles leidsime, ent kuhu jõudsime napilt peale hommikusöögi aja kukkumist. Mõtlesime, kas otsida mingi teine koht kaardilt või astuda lihtsalt suvalisse kohta sisse. Lõpuks otsustasime Starbucksi kasuks. Muide, siin on uus trendijook tee latte ehk kõikvõimalikud erinevad teed vahustatud piimaga. Mujal ma seda märganud ei ole.
Mida rohkem me siin ringi jalutame, seda enam hakkab Toronto meenutama mulle hoopis Austraaliat ja eriti Melbourne. Seda kõike nii oma linna olemuselt, arhitektuurilt kui ka inimeste hoiakutest. Inimesed on sõbralikud ja heatahtlikud. Kui me Melbourne'i olime just saabunud ja Adamit ootasime, peatus meie juures tänaval mitu inimest, et küsida, kas saavad meid kuidagi aidata. Umbes samasugune suhtumine on siin. Jõuad napilt tänavanurgal seisma jääda ja kaarti veidi vaatama hakata, kui mööduv jalakäija või rattur küsib abivalmilt, kas saab meid aidata juhendada soovitud sihtkohta jõudmaks. Kuigi lühikesi pealiskaudseid jutuajamisi on palju, siis tundub see siiski siiras. Nii on meilt täna küsitud korduvalt kust me pärit oleme ning asukoha osas on kant täiesti adekvaatselt ära arvatud. Sellist avatust ning abivalmidust Eestis reeglina ei kohta.
Samuti on nad viisakad. Kui keegi kellelegi kogemata vastu läheb, vabandatakse ning tuntakse huvi, ega teisele väga liiga ei tehtud. Kui satud teed ületama vales kohas, annab autojuht ka seal teed ning kui auto peab kuskil jalakäija taga ootama, teeb ta seda kannatlikult vaikides, ei mingit piibitamast ega närvilisust. Muidugi, ka ilusaid väga kalleid sportautosid on tänavapildis palju, ent ka nemad ei kipu kesklinnas paarutama. Siin ei pidanud paljuks suvalised inimesed ka piltidele crashida - tegin M-st tänaval pilti, kui suvaline kutt pildile hüppas. See oli nii ootamatu liigutus, et pärast itsitasin veel tükk aega omaette.
Üks asi hakkab siin aga tänavapildis rohkem silma kui mujal - kodutud ja kerjused. Neid on tõesti kesklinnas palju ning nad lebavad oma magamiskottides tänavatel üsna käidavates kohtades. Tihti on nende kõrval ka rahakogumise topsikud, kuhu mööduvad kohalikud üsna hea meelega raha poetavad. Ka antakse tänavamuusikutele üsna möödaminnes taskusse jäänud peenraha. Keda veel tänavapildis palju näeb, on politseinikud. Nad aitavad reguleerida tipptunnil ummikuid, turvavad teetöid või majalammutust, kui tänav on kinni pandud ja suunavad liiklust ning jalakäijaid ringi. Nad seisavad tänavanukal, ajavad juttu ja joovad suurest papptopsist kohvi. Nad naeratavad ja suhtlevad mööda minevate inimestega.
Võtsime hommikul sihiks kodust kaasa prinditud jalutuskäigu marsruut läbi teha. Toronto kohta leiab päris mitmeid juhistega jalutuskäigu marsruute netist, nii et tuleb vaid telefoni need salvestada või välja printida ja jalutama minnes kaasa võtta. Marsruute on mitmeid ja erinevate huvidega. Nii kohtasin googeldades mitut jalutuskäiku, mis on seotud kummitustega. Tundub, et ka see on Torontos popp teema või turisti nišiturundus. Igatahes oli kummituste jalutuskäik just selline paraja pikkusega, paljusid vaatamisväärsusi ja sihtpunkte hõlmav ning piltidega kokku pandud, mis aitas soovitud maju tänaval palju kiiremini tuvastada, sest pilvelõhkujate vahel kipub GPS olema veidi ebatäpne.
Meie jalutuskäik viis meid CBC telemajja, kus pidi asuma telemuuseum, ent mis praegu on suletud ja ootab oma uuenduskuuri. Küll aga on võimalik telemaja esimesel korrusel rahulikult ringi jalutada ja uudistada fuajees asuvat telestuudiot. Kui turvamehe käest muuseumi kohta küsima läksime, vabandas ta, et see on hõivatud, aga kuulnud, et tuleme Eestist, arvas ta, et äkki neli korrust maa all asuvas Disney stuudios on meil võimalik siiski korraks ringi vaadata. Jõudsime Disney stuudiosse välja, ent adminni parasjagu laua taga polnud. Selle eest tervitas meid üks suvaline töötaja sõbralikult, palus edasi astuda ja adminni ootama jääda. Veidi hiljem selgus aga, et parasjagu stuudiotes midagi ei toimu ja seetõttu polnud seal ka hetkel midagi vaadata. Sellegipoolest on äge mõelda, et Disney stuudios me täna tegelikult ka viibisime.
Torontos on väga palju monumente ja mälestusmärke kõikvõimalikel teemadel, alustades Inglismaa kuninganna ja Kanada esimese peaministri kujudest ning lõpetades monumendiga 100 aasta jooksul juhtunud 100 surmaga lõppenud tööõnnetustele. Kui monumentidest ja kujudest ainult ei piisa, siis on siin kandis ka palju erinevaid muuseume, millest väga paljudel on tasuta sissepääs. Astusime läbi nii Toronto Ülikooli hoonetes olevatest kunstimuuseumidest kui ka kaasaegse disaini muuseumist. Päeva lõpetasime aga Toronto CN Toweris ehk teletornis millele järgnes Ripley's akvaariumi külastus, mis on oluliselt vingem Barcelona akvaariumist, mida külastasime aasta tagasi. Toronto teletornist avaneb 477m ehk 144 korruse kõrguselt väga imeline vaade linnale. See on ilmselt ilus ka päevavalguses, kuid ööpimeduses on see lihtsalt lummav.
Muidugi, see kõik eeldab selget ja ilusat ilma, mida siinkandis väga vähe pidi olema, kuid ilmaga on meil seekord ka seni väga vedanud - siin oli ka täna üle 10 kraadi sooja ning kohalikud teadsid rääkida, et selline soe tuuline kevadilm ei ole Torontole praegusel aastaajal üldse tavapärane. Siin pidi reeglina olema veebruari lõpus ikka pigem samapalju miinuskraade kui täna termomeeter plussi näitas. Homseks juba aga juba taas jahedamat ilma ja sinna juurde ka sademeid, nii et ilmselt kaua me seda kevadet siin nautida ei saa. Ilmast meeldib kohalikele rääkida sama palju kui eestlastele ja selleks, et jututeemat rohkem oleks, on kesklinna Canada Life maja katusele loodud ka koonuse kujuline tornike, mis muudab värvi vastavalt ilmastikuoludele, andes nii juba väga kaugelt kõigile teada, mis ilmaga hetkel ja lähitulevikus toimumas on. Lihtne, aga geniaalne lahendus.
Olgugi, et ärkasin üsna vara, magas M mõnuga poole lõunani, nii et saime hotellist välja alles hommikusööki otsima minna peale kella 10. Hotelli bronniga kaasa tulnud tasuta concierge teenus soovitas meile lähedal asuvat hommikusöögikohta, mille peale väikseid otsinguid lukshotellist ka üles leidsime, ent kuhu jõudsime napilt peale hommikusöögi aja kukkumist. Mõtlesime, kas otsida mingi teine koht kaardilt või astuda lihtsalt suvalisse kohta sisse. Lõpuks otsustasime Starbucksi kasuks. Muide, siin on uus trendijook tee latte ehk kõikvõimalikud erinevad teed vahustatud piimaga. Mujal ma seda märganud ei ole.
Mida rohkem me siin ringi jalutame, seda enam hakkab Toronto meenutama mulle hoopis Austraaliat ja eriti Melbourne. Seda kõike nii oma linna olemuselt, arhitektuurilt kui ka inimeste hoiakutest. Inimesed on sõbralikud ja heatahtlikud. Kui me Melbourne'i olime just saabunud ja Adamit ootasime, peatus meie juures tänaval mitu inimest, et küsida, kas saavad meid kuidagi aidata. Umbes samasugune suhtumine on siin. Jõuad napilt tänavanurgal seisma jääda ja kaarti veidi vaatama hakata, kui mööduv jalakäija või rattur küsib abivalmilt, kas saab meid aidata juhendada soovitud sihtkohta jõudmaks. Kuigi lühikesi pealiskaudseid jutuajamisi on palju, siis tundub see siiski siiras. Nii on meilt täna küsitud korduvalt kust me pärit oleme ning asukoha osas on kant täiesti adekvaatselt ära arvatud. Sellist avatust ning abivalmidust Eestis reeglina ei kohta.
Samuti on nad viisakad. Kui keegi kellelegi kogemata vastu läheb, vabandatakse ning tuntakse huvi, ega teisele väga liiga ei tehtud. Kui satud teed ületama vales kohas, annab autojuht ka seal teed ning kui auto peab kuskil jalakäija taga ootama, teeb ta seda kannatlikult vaikides, ei mingit piibitamast ega närvilisust. Muidugi, ka ilusaid väga kalleid sportautosid on tänavapildis palju, ent ka nemad ei kipu kesklinnas paarutama. Siin ei pidanud paljuks suvalised inimesed ka piltidele crashida - tegin M-st tänaval pilti, kui suvaline kutt pildile hüppas. See oli nii ootamatu liigutus, et pärast itsitasin veel tükk aega omaette.
Üks asi hakkab siin aga tänavapildis rohkem silma kui mujal - kodutud ja kerjused. Neid on tõesti kesklinnas palju ning nad lebavad oma magamiskottides tänavatel üsna käidavates kohtades. Tihti on nende kõrval ka rahakogumise topsikud, kuhu mööduvad kohalikud üsna hea meelega raha poetavad. Ka antakse tänavamuusikutele üsna möödaminnes taskusse jäänud peenraha. Keda veel tänavapildis palju näeb, on politseinikud. Nad aitavad reguleerida tipptunnil ummikuid, turvavad teetöid või majalammutust, kui tänav on kinni pandud ja suunavad liiklust ning jalakäijaid ringi. Nad seisavad tänavanukal, ajavad juttu ja joovad suurest papptopsist kohvi. Nad naeratavad ja suhtlevad mööda minevate inimestega.
Võtsime hommikul sihiks kodust kaasa prinditud jalutuskäigu marsruut läbi teha. Toronto kohta leiab päris mitmeid juhistega jalutuskäigu marsruute netist, nii et tuleb vaid telefoni need salvestada või välja printida ja jalutama minnes kaasa võtta. Marsruute on mitmeid ja erinevate huvidega. Nii kohtasin googeldades mitut jalutuskäiku, mis on seotud kummitustega. Tundub, et ka see on Torontos popp teema või turisti nišiturundus. Igatahes oli kummituste jalutuskäik just selline paraja pikkusega, paljusid vaatamisväärsusi ja sihtpunkte hõlmav ning piltidega kokku pandud, mis aitas soovitud maju tänaval palju kiiremini tuvastada, sest pilvelõhkujate vahel kipub GPS olema veidi ebatäpne.
Meie jalutuskäik viis meid CBC telemajja, kus pidi asuma telemuuseum, ent mis praegu on suletud ja ootab oma uuenduskuuri. Küll aga on võimalik telemaja esimesel korrusel rahulikult ringi jalutada ja uudistada fuajees asuvat telestuudiot. Kui turvamehe käest muuseumi kohta küsima läksime, vabandas ta, et see on hõivatud, aga kuulnud, et tuleme Eestist, arvas ta, et äkki neli korrust maa all asuvas Disney stuudios on meil võimalik siiski korraks ringi vaadata. Jõudsime Disney stuudiosse välja, ent adminni parasjagu laua taga polnud. Selle eest tervitas meid üks suvaline töötaja sõbralikult, palus edasi astuda ja adminni ootama jääda. Veidi hiljem selgus aga, et parasjagu stuudiotes midagi ei toimu ja seetõttu polnud seal ka hetkel midagi vaadata. Sellegipoolest on äge mõelda, et Disney stuudios me täna tegelikult ka viibisime.
Torontos on väga palju monumente ja mälestusmärke kõikvõimalikel teemadel, alustades Inglismaa kuninganna ja Kanada esimese peaministri kujudest ning lõpetades monumendiga 100 aasta jooksul juhtunud 100 surmaga lõppenud tööõnnetustele. Kui monumentidest ja kujudest ainult ei piisa, siis on siin kandis ka palju erinevaid muuseume, millest väga paljudel on tasuta sissepääs. Astusime läbi nii Toronto Ülikooli hoonetes olevatest kunstimuuseumidest kui ka kaasaegse disaini muuseumist. Päeva lõpetasime aga Toronto CN Toweris ehk teletornis millele järgnes Ripley's akvaariumi külastus, mis on oluliselt vingem Barcelona akvaariumist, mida külastasime aasta tagasi. Toronto teletornist avaneb 477m ehk 144 korruse kõrguselt väga imeline vaade linnale. See on ilmselt ilus ka päevavalguses, kuid ööpimeduses on see lihtsalt lummav.
Muidugi, see kõik eeldab selget ja ilusat ilma, mida siinkandis väga vähe pidi olema, kuid ilmaga on meil seekord ka seni väga vedanud - siin oli ka täna üle 10 kraadi sooja ning kohalikud teadsid rääkida, et selline soe tuuline kevadilm ei ole Torontole praegusel aastaajal üldse tavapärane. Siin pidi reeglina olema veebruari lõpus ikka pigem samapalju miinuskraade kui täna termomeeter plussi näitas. Homseks juba aga juba taas jahedamat ilma ja sinna juurde ka sademeid, nii et ilmselt kaua me seda kevadet siin nautida ei saa. Ilmast meeldib kohalikele rääkida sama palju kui eestlastele ja selleks, et jututeemat rohkem oleks, on kesklinna Canada Life maja katusele loodud ka koonuse kujuline tornike, mis muudab värvi vastavalt ilmastikuoludele, andes nii juba väga kaugelt kõigile teada, mis ilmaga hetkel ja lähitulevikus toimumas on. Lihtne, aga geniaalne lahendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar