Täna on minu jaoks Ateenas viies õhtu, kuigi tegelikult Ateenat ma seni veel väga näinud ei ole. Kunagi, kui esimestele tööreisideks sattusin, siis otsustasin, et töö teemadel ma blogisse väga ei kirjuta ning nii on ka seekord, kuigi kirjutada oleks vägagi palju, aga need on juba teised postitused teistes keskkondades. Olgu vaid niipalju öeldud, et tööreisid on tihti väga intensiivsed ja tiheda ajakavaga, mis ei pruugi jätta sihtkohaga sisulist tutvumisvõimalust ja seetõttu olen ma eriti õnnelik, kui mul õnnestub kohas, kus ma varem käinud pole, täiendavalt veidi aega veeta. Nõnda käisime M-ga enne koroona aega nädalavahetust Lyonis nautimas ja nüüd võtsime nädala puhkust Kreekas.
Koroona aegne reisimine on veidi teistmoodi, kui enne seda. Varasemalt oli mul tunne, et tahaks koguaeg ringi tormata ning lühikese ajaga võimalikult palju näha, nüüd tahaks endiselt näha, aga rohkem ka paiksem olla. Ei taha ega viitsi koguaeg kottide otsas elada. Ei tea, kas see on nüüd muutunud koroona ajaga või oleme lihtsalt mõlemad vanemaks jäänud. Koroona ajaga on lisandunud ka mõned muud nüansid, millele mõelda tuleb - kas piisav kogus õige kaitsefaktoriga maske on kaasas ning Covid tõend kehtiv ja uuendatud, kusjuures siin on igal riigil omad reeglid. Näiteks Kreekas kehtib läbipõlemise tõend 7 kuud meie 9 kuu asemel, aga boosteri tõend samas tähtajatult. Kui selliseid nüansse mitte jälgida, on muinasjutule sarnaselt oht mõnel inimesel keskkööl kõrvitsaks muutuda või Tuhkatriinuks saada. Samas peab arvestama ka pidevalt muutuvate piirangutega, näiteks Kreekas kehtis alles mõni nädal tagasi kohustus kanda topelt maski ka tänaval, ent nüüd on ühekordse maski kohustus vaid teenindajatel ja avalikes ruumides. Lennujaamas kontrollitakse saabujate kehtivat Covid tõendit läbi QR koodi skänni ning selle puudumisel suunatakse kohapealsesse testikontrolli.
Kuniks M Tallinnast Ateenasse kolme lennuga saabus, jalutasin peale konverentsi lõppu linnapeal veidi ringi. Pikkade päevade väsimus andis tunda, aga väljas oli umbes 20 kraadi sooja ning veel õhtul kell kuus säras taevas soe päike. Nii ei saanud ma kuidagi lasta mööda võimalust päikese käes värskes õhus jalutada, kuigi oleksin tahtnud lühikeseks jäänud öö tulemusena hoopis hotellituppa end kerra tõmmata. Kui kodus riideid kaasa reisile pakkisin, olin parajas segaduses - mida kaasa võtta, kui päeval on soojendav päike paarikümne kraadi ligi, ent öösel vaid mõni kraad sooja. Ateenas on kevadel selgelt oluline kihiline riitus ja nii võibki olla, et päeval kantakse suvekleite ja õhtul on seljas õhuke sulejope.
Täna on Kreeka iseseisvuspäev. Sel puhul on kõik poed suletud ja muuseumitesse olla tasuta sissepääs, kuid Olümpia staadionile see soodustus ei kehtinud. Väidetavalt olla ka suured paraadid, kuid ka neid ei sattunud ma nägema. Ent ühel hetkel, kui läksin toast asju võtma, et check out hotellist teha ja ümber kolida puhkuse hotelli, märkasin hotelli akna taga suuremat kogust sõjaväe helikoptereid. Natuke varem olime kuulnud hävitajate ülelend heli ehk vabaduse häält. Ajad on praegu sellised, kus säärased tähelepanekud kuidagi eriti silma jäävad, kuigi tavaolukorras ei pööraks ma neile ilmselt suuremat tähelepanu.
Seekord on meie reis ka endiselt veel detailides planeerimata. Esimesed ööd on paigas, ka see, et plaanime auto rentida samal tänaval olevatest autorentidest ning suuna võtta Peloponneusese poolsaarele, aga edasi on kõik veel väga lahtine. Varem oleksin ma ainuüksi sellest mõttest stressi läinud, nüüd aga vaatame, kuhu puhkus meid ise viib. Ah, nii hea on taas puhkusel olla!
M on ka seekord tublisti reisivideo esimesest päevast valmis teinud: https://m.youtube.com/watch?v=VuNhwW71njw&feature=youtu.be
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar